« Back

Toimus Vastemõisa–Kobruvere kergliiklustee ehitusprojekti eskiisi avalik arutelu

26. juulil toimus Vastemõisa rahvamaja saalis Vastemõisa–Kobruvere kergliiklustee ehitusprojekti eskiisi avalik arutelu, kuhu oli tulnud rohkem kui paarkümmend huvilist.

Rahva ees olid valla esindajad vallavanem  Jüri Hansen, majandusosakonna- ja arendusjuht Erki Heinaste,  majandus- ja ehitusspetsialist Üllar Loper, ehitusspetsialist Avo Põder, teedespetsialist Tiiu Umal ja volikogu esimees Priit Toobal,  AS Suure-Jaani Haldus juhataja Lembit Kruuse ning projekteerija Lauri Künnapuu.

TPK Projekt projekteerija Lauri Künnapuu tutvustas koostamisel olevat Vastemõisa–Kobruvere kergliiklustee ehitusprojekti eskiislahendust. Ta põhjendas kergliiklustee asukoha valikuid üldiselt ning iga kinnistu osas täpsemalt ja vastas arutelul osalejate küsimustele.

Arutati, kuidas eskiisprojekti lahendust on võimalik täpsustada ning leida kompromiss kinnistu omanike ja Transpordiameti seisukohtade vahel. Lepiti kokku, et ehitusprojektis tehakse vastavad korrektuurid ja täpsustused ning projekti tutvustatakse kinnistute omanikele.

Volikogu esimees Priit Toobali sõnul on vallal kavas vastava programmi avanemisel asuda taotlema toetust kergtee ehitamiseks. Seepärast tuleb enne taotluse esitamist ära teha kõik võimalikud eeltööd, sealhulgas notariaalsed toimingud kergliiklustee ehitamiseks vajalikele maadele kasutusõiguse saamiseks.

 

Kergliiklustee eesmärk on tagada Vastemõisa ja Kobruvere küla vahel liikuvate inimeste parem ja ohutum liikumisvõimalus ning parendada inimeste liikumisharjumusi.

Kergliiklustee katte laiusega 2,5 meetrit on kavandatud Viljandi–Suure-Jaani maantee kõrvale. Kergliiklustee algab Vastemõisa–Kõpu teelt ning lõpeb Varese kuivati läheduses. Lisaks läheb kergliiklustee mööda Vastemõisa–Vaiassaare teed kuni Kaasiku tee ristmikuni.

Vastemõisa–Kõpu teest kuni Vastemõisa–Vaiassaare teeni kulgeb kergliiklustee vasakul pool sõiduteed (lääne pool), kuna vasakule poole teed jäävad tõmbekeskused:  rahvamaja, raamatukogu, lasteaed mänguväljak ja kauplus. Vastemõisa–Vaiassaare teest kuni Varese kuivatini kulgeb kergliiklustee paremal pool sõiduteed (ida pool), kuna teiselpool teed on kohati hooned sõidutee vastas ning kergliiklustee ehitamine antud asukohta oleks ehitus-tehniliselt keerukam ja kulukam.

Kergliiklustee tuleb üldjuhul sõiduteest eraldada eraldusribaga, mis on vajalik teehoiutööde teostamiseks, sh lume kogumiseks, sademevete ärajuhtimiseks ning liiklusest tuleneva ohu vähendamiseks. Sõidutee ja kergliiklustee laiuseks kiirusel 90 km/h peab olema 10 meetrit ning kiirusel 70 km/h 7 meetrit. Sellest on ka käesoleval juhul lähtutud.

Erandiks on kinnistud, kus hooned on sõiduteele niivõrd lähedal, et nõutava laiusega eraldusriba ei ole võimalik rajada. Neis kohtades viiakse kergliiklustee sõidutee serva ning eraldatakse äärekiviga, vajalike kallete puudumisel põrkepiirdega.

Tulenevalt sellest satub kergliiklustee enamikus kohtades erakinnistutele. Kergliiklustee aluse maa osas seatakse isiklikud kasutusõigused Põhja-Sakala valla kasuks või seadustatakse kergliiklustee aluse maa kasutus muul viisil.

Kui kinnistu piiril on kergliiklustee läheduses aiad, hekid või puud, siis püütakse need võimalusel säilitada. Kui aedu, hekke ja puid pole aga võimalik säilitada, siis sellisel juhul nähakse projektiga ette vastavalt maaomaniku soovidele uute puude või hekkide istutamine ning uued aiad.