Kevad ja sellega kaasnev koolilõpp võib laste jaoks olla keeruline aeg: pikast kooliaastast on tekkinud väsimus ning põhi- ja gümnaasiumiastmes lisandub mure eksamite pärast. See on periood, mil paljud noored tunnevad suurt survet ning võivad kogeda stressi.

Peaasi.ee psühholoogi Anna Leena Koržetsi sõnul on koolistressil mitu tunnust, mille järgi lapsevanem võib aru saada, et laps vajab tuge.

„Näiteks kui laps ei tunne rõõmu tegevustest, mis varasemalt rõõmu pakkusid, tõmbub eemale pereliikmetest ja sõpradest, on suheldes ärritunud ja pahur, pisiasjad ajavad teda närvi, laps sööb rohkem või vähem kui varasemalt, ei maga piisavalt või magab liiga palju. Kõik sellised märgid võivad olla signaaliks, et lapsel võib olla vaimse tervise raskusi, millega ta iseseisvalt toime ei tule," selgitas Anna Leena Koržets.

Ta julgustab lapsevanemaid sel teemal lapsega rääkima.

„Oluline on noorele mõista anda, et tema raskusi on märgatud ja ta ei ole oma murega üksi," rääkis Anna Leena Koržets.

Psühholoogi viis soovitust, kuidas lapsega koolistressist rääkida:

1. Mõtle läbi, miks sa rääkida soovid ja anna ka lapsele teada!
   Oluline oleks lapsele teada anda, miks sa temaga rääkida soovid. Hea on tuua võimalikult konkreetselt välja, mida oled märganud või mis muret teeb. Näiteks võib öelda: „Ma olen märganud, et sa oled viimasel ajal pidevalt väsinud ning sööd vähem. See teeb mulle muret."
2. Arvesta, et vahel ongi eesmärgiks märkamine ja küsimine.
   Kui tegemist ei ole otsese ohuga, tuleb austada lapse õigust vaikida. Isegi kui laps ei soovi vastata ja lähemalt rääkida, on küsimine ja rääkimise võimaluse pakkumine väga oluline ning võib positiivsele muutusele kaasa aidata.
3. Aeg ja koht.
   Oluline on leida vestluseks sobiv aeg, veenduda, et nii endal kui lapsel on vestluseks piisavalt aega ning ei ole vaja kohe edasi tormata. Sama oluline on leida vestluseks koht, kus teid ei häirita ning saab mugavalt teineteise vastas istet võtta.
4. Küsi avatud küsimusi.
   Katsu sõnastada küsimused nii, et annad lapsele võimaluse ise kirjeldada põhjuseid, miks ta tavapärane olek on muutunud. Ole valmis last ära kuulama ning ära otsusta juba ette, et kindlasti on tegu koolistressiga. Muutuste taga võib hoopis midagi muud olla! Kui laps ei ole väga avatud kõnelema, küsi näiteks: „Räägi lähemalt…" Too näiteid: „Mõnikord käituvad inimesed nii sellepärast, et… Kas sinuga on ka nii?"
5. Tempo.
   Hoia vestlusel rahulikku tempot. Ära kiirusta nõuannetega, jäta vestlusesse pause, et laps saaks lisada talle olulist infot või lihtsalt mõelda. Tunnete sõnastamine ja nende tekkimisest rääkimine ei ole üldse nii lihtne kui tunduda võib, eriti noorte jaoks. Kui laps tundub ebalev, siis kindlasti küsi üle, kas said temast õigesti aru. Vahel aitab enda mõtte kellegi teise suust kuulmine sellest paremini aru saada.

Vestluse lõppedes anna lapsele märku, et sinu poole võib alati pöörduda ja oled tema jaoks olemas.

Vaimse tervise noortenõustamine Peahea

Kui lapsevanem on lapse pärast mures, kuid ei tea, kuidas teda aidata, siis võiks abi saamiseks pöörduda Peahea nõustajate poole, kes koos noorega arutlevad, mis on peamised murekohad ja ühiselt tehakse plaan edasiste abisammude osas.

Peahea nõustamine on suunatud 12–26-aastastele noortele, kes tunnevad, et neil on vaimse tervisega probleeme, näiteks meeleolu alanemine ja kõikumine, ärevus, keskendumisraskused, motivatsiooni puudus. Peahea nõustamine on tasuta. Nõustamisele saavad registreeruda noored üle Eesti.

Peaasi.ee

Pilt on illustratiivne. FOTO: Pexels