Kadrina valla esindus tutvus Põhja-Sakala ja Järva valla teenusmajadega
Kadrina valla esindus külastas 13. novembril Põhja-Sakala vallas asuvat Võhma kogukonnamaja ja Järva vallas paiknevaid Imavere Kodutare ja Ahula Sotsiaalkeskust.
Külastuse eesmärgiks oli tutvuda teenusmajadega, mis pakuvad abi- ja toetusvajadustega inimestele toimetulemist toetavat elukeskkonda, kui inimese kodu ei ole võimalik kohandada tema vajadustele vastavaks. Teenusmaja on alternatiiv hooldekodule, kui eakas ei vaja ööpäevaringset abi ja saab lihtsamate toimetustega ise hakkama, aga ei jõua enam tuua näiteks tuppa ahjupuid ja välja viia prügiämbrit. Raske on liikuda treppidest, talvel lund rookida, suvel muru niita.
2024. aastal avaneb riigi poolt ka toetuse taotlusvoor sarnaste teenusmajade ehitamiseks. Teenusmaja vajaduse kaardistamine ja rajamine on plaanis ka Kadrina vallas, kui juba tellitud tasuvusanalüüs annab tulemuseks rohelise tule, et teenusmaja vallas reaalselt rakendust ka leiab.
Võimetekohane kodu eakatele
Esmalt väisati Võhma kogukonnamaja, kus võtsid külalised vastu abivallavanemad Kaie Toobal ja Jaanus Rahula, ehitusspetsialist Avo Põder ja teenuskeskuse juht Tiina Grasberg. Võhma kogukonnamaja valmis 2022. aasta alguses, majas on 23 korterit, enamik neist ühetoalised, kuid teisel korrusel on kaks kahetoalist. Kaks ühetoalist on invavalmidusega. "Kuna tegu on kogukonnamajaga, mitte üksnes teenusmajaga, siis leiab hoone laialdast kasutust ja rõõm oli näha, et uue hoone ehitamine on end igati ära tasunud. Majutust pakutakse nii neile, kes on kaotanud kodu kui ka sõjapõgenikele. Üks korter on majas jäetud kriisikorteriks, mida saab abivajajatele operatiivselt majutusena pakkuda," sõnas Kadrina valla arendusspetsialist Maris Muusikus.
Järva vallas tutvuti Imavere Kodutare majaga ja Ahula sotsiaalkeskusega. Külalisi võtsid vastu Järva vallavanem Toomas Tammik ja Järva Vallavolikogu sotsiaalkomisjoni esimees Külvar Mand. 2009. aastal valminud Kodutares on 12 korterit, kõigis on elanikud. Maja tutvustas Imavere Päevakeskuse juhataja Sirje Teas. Uudistama pääsesid külalised Meeli Natuse ühetoalist korterit. Meeli meenutas, et käis ka maja avamisel, kuid ei osanud siis aimata, et siia kunagi elama tuleb. Kui majapidamine Hermani külas hakkas üle jõu käima, tuligi. Üür ja kommunaalkulud on Kodutares mõistlikud ja elanikele taskukohased. Igas korteris on kööginurk ja tualettruum. Korterisse sai ta kaasa tuua oma mööblit ja õmblusmasina. Soojas toas on palju taimi, õitega kaetud suur jõulukaktus annab märku lähenevatest pühadest. Meeli on oma akna taha sättinud lindudele söögimajad, tiivulistele paneb ta toitu mitu korda päevas ja nemad omakorda pakuvad tõelist elamust. Päevi täidavad ka ristsõnad, sudokud, teler ja arvuti. Muide, 86-aastane Meeli, kes kolhoosi ajal pidas pikalt autojuhiametit, keerab rooli siiani ja võtab sõidukaaslasteks ka sõbrannasid. Samuti valmistavad nad süüa koos naabrinaisega.
Mured on kõigil sarnased
Veel astusid külalised sisse Ahula sotsiaalkeskusesse, mille lugu tutvustas keskuse juhataja Aive Kukk. Talle oli maja tutvustamisel abiks sotsiaaltöö spetsialist Natalia Medvedeva. Keskusel on kolm korterit, kaks esimesel ja üks kolmandal korrusel. 1. juulil 1997 oli ametlik avamine, kuigi hooldekoduna tegutseti juba varem. „Alguses siin öösel töötajat polnud. Alates 2001. aastast, kui tööle tuli Marika Tuherm, tegi ta struktuurimuutuse ja siia tuli ööpäevane valve," tutvustas Kukk. Maksimaalselt on kolmes korteris elanud 21 inimest. Üldhooldusteenus Ahula sotsiaalses varjupaigas lõppes 1. jaanuarist 2020 ja osad elanikud suunati teenusele teistesse hooldekodudesse. 2021. aastast muudeti asutuse nimi Ahula sotsiaalkeskuseks, mille ülesandeks jäi päevase hooldusteenuse – see tähendab, et ööpäevaringset valvet pole – varjupaiga-, turvakodu- ja eluruumi tagamise teenuse osutamine. Hetkel on teenusel kuus inimest, kellele on tagatud kolm söögikorda päevas, koristatakse üldruumid, pestakse pesu, viiakse vajadusel perearsti juurde, raamatukokku ja juuksurisse. „Ise peavad nad tulema sööma, käima WC-s ja koristama oma toa," lisas Kukk.
Kadrina vallavanema Kairit Pihlaku sõnul uuriti, kuidas teised vallad on lahendanud eluaseme küsimusi ja kas ka Kadrina vald võiks osaleda teenusmajade meetmes. „Mured on meil külastatud valdadega sarnased, meie eelis on see, et oleme vallana kompaktsed ja me pole ühinenud. Kadrina vallas on sotsiaaleluruume mitmeid. Nii Kadrina alevikus, Kihleveres kui ka Leikudel. Tulevikku vaatavalt on meil võimalus neid teenuseid ka arendada."
Kadrina teenusmaja tasuvus- ja teostatavuseanalüüsi valmimine on plaanitud 2023. aasta detsembri keskpaigaks.
Kodukant & Arnika Tegelmann, Järva Vallavalitsuse avalike suhete peaspetsialist
Võhma kogukonnamajas ja Imavere Kodutares. FOTOD: Erakogust