Tartu rahu 100 virtuaalne aktus Põhja-Sakala vallas

Tere tulemast Põhja-Sakala valla Tartu rahu 100 virtuaalsele aktusele!
Teid tervitavad vallavanem Hermann Kalmus; Suure-Jaani valla aukodanik, Suure-Jaani Muusikafestivali kunstiline juht, professor Andres Uibo; Võhma- ja Kõo piirkonna juht Tarmo Riisk; Viljandi muuseumi direktor Jaak Pihlak; noored Kõpu ja Kirivere põhikoolist ning Suure-Jaani kooli Sürgavere õppekohast, Suure-Jaani Muusikastuudio …

Vaata siit https://naitus.pohja-sakala.ee/

või https://www.youtube.com/playlist?list=PLDjC1YSv_x2BbZhpQ2Qsqa31mCLbKF_Yr

 

 

Täna, 2. veebruaril 2020 tähistame Eesti Vabariigi püsimajäämise kindlustanud Tartu rahulepingu sajandat aastapäeva. Ühtlasi lõpevad sellega ka kolm aastat kestnud Eesti Vabariik 100 juubelipidustused.

Tartu rahulepingu tähtsust on raske ülehinnata, see on Eesti Vabariigi ja Nõukogude Venemaa vahel Tartus sõlmitud rahvusvaheline leping, millega lõpetati Vabadussõda, määrati Eesti idapiir ning Nõukogude Venemaa tunnustas Eesti Vabariigi iseseisvust.

Tartu rahuleping on koostatud eesti ja vene keeles, registreeritud Rahvasteliidus ning avaldatud koos prantsuskeelse  ja ingliskeelse tõlkega 1922. aastal Rahvasteliidu dokumentide kogumikus nr XI.

Leping ratifitseeriti Ülevenemaalise Kesktäitevkomitee poolt 4. veebruaril ja Eesti Asutava Kogu poolt 13. veebruaril 1920. Ratifitseerimiskirjad vahetati Moskvas 30. märtsil 1920 ja sellest päevast hakkas leping kehtima.

Leping koosneb 20 artiklist ja sisaldab peale sõjaseisukorra lõpetamise ka Eesti riigi tunnustamise artikleid, mis käsitlevad piiri-, julgeoleku-, majandus-, sotsiaal- ja liikluspoliitikat.

Esimese ettepaneku Eesti ja Nõukogude Venemaa vahelise vaherahu sõlmimiseks esitas Nõukogude Venemaa 25. juulil 1919. Kuna läbirääkimiste osapoolte nõudmised olid väga erinevad, kujunesid läbirääkimised raskeks, ähvardades isegi katkeda.

Rahulepingule kirjutasid alla Eesti Vabariigi Valitsuse esindajad  Asutava Kogu liikmed Jaan Poska, Ants Piip, Mait Püüman ja Julius Seljamaa ning Kindralstaabi kindralmajor Jaan Soots; Venemaa Sotsialistliku Föderatiivse Nõukogude Vabariigi esindajad Ülevenemaalise Kesktäitevkomitee liige Adolf Joffe ja Venemaa SFNV Riigikontrolli Rahvakomissariaadi kolleegiumi liige Issidor Gukovski.

Tartu rahule järgnesid Venemaa rahulepingud Leeduga 12. juulil 1920, Lätiga 11. augustil 1920, Soomega 14. oktoobril 1920 ja Poolaga 18. märtsil 1921.

 

Kutsume teid ajas tagasi vaatama ja Tartu rahulepingut ning selle sõlmimisega seonduvat meenutama.