2022. aasta maa korraline hindamine

15. märtsist 2022 hakkas kehtima maa hindamise seadus, maamaksuseadus jt seaduste muutmise seadus, mille tulemil viidi 2022. aastal läbi maa korraline hindamine. Eelmine hindamine toimus 2001. aastal.

Maa uus väärtus on alates 31. oktoobrist Maa-ameti veebilehel kõigile huvilistele kättesaadav.

 

Kuidas maa korraline hindamine toimus?

Maa korralise hindamisega määrati üheaegselt kõikidele Eesti maaüksustele ligikaudne turupõhine väärtus ehk maa maksustamishind. Hinnati ainult maad, ei hinnatud kasvavat metsa ja ehitisi. Hindamisel paikvaatlusi ei tehtud, tulemused arvutati andmekogude andmetele tuginedes ja hindamismudeleid kasutades. Väärtus arvutati toimunud tehinguhindade võrdlemisel ja kohandamisel hinnatava maa omadustega. Hindamise tegi Maa-amet koos kutseliste kinnisvara hindajatega ühtse metoodika alusel, kohalikud omavalitsused ei olnud hindamisse kaasatud. Hindamistulemused avalikustatakse alates 31. oktoobrist 2022.

Pärast hindamistulemuste avalikustamist ei pea maaomanik tegema muud, kui üle kontrollima oma maa andmete õigsuse andmekogudes, soovitavalt ühe aasta jooksul. Hindamise aluseks olnud tehinguandmetega tutvuda ei ole võimalik, sest nendele ligipääs on piiratud isikuandmete kaitse reeglitega.

Kuidas hakkab hindamine mõjutama maamaksu?

Korralise hindamise tulemusel leitud maa maksustamishind on aluseks ka maa maksustamisel. 2022. ja 2023. aastal arvutatakse maamaks veel varasema, 2001. aasta maa maksustamishinna alusel.

2022. aasta hindamise tulemusi hakatakse maksustamisel kasutama alates 2024. aastast. See, milliseks kujuneb iga maaomaniku maamaks, selgub 2023. aasta lõpus, kui Maksu- ja Tolliamet arvutab uued maamaksud. Maamaksu arvutamiseks kasutatakse lisaks Maa-ameti hinnatud maa väärtusele ka kohalike omavalitsuste määratud maamaksumäärasid ning iga konkreetse maatükiga või maaomanikuga seotud maksusoodustuste või maksuvabastuste andmeid. Kohalikud omavalitsused peavad kinnitama uued maamaksumäärad hiljemalt 1. juuliks 2023.

Ära hoidmaks maamaksu hüppelist kasvu, on seadusega langetatud maksimaalseid maamaksumäärasid 5 korda (alates 2024. aastast 0,5-1,0 %) ning seatud piirang, et maamaks ei saa tõusta rohkem kui 10% aastas.


Maamaksumäär tuleb kohaliku omavalitsuse volikogul kehtestada igale järgmisele maa sihtotstarbegrupile:
  1) elamumaale ja maatulundusmaa õuemaa kõlvikule 0,1–0,5 protsenti maa maksustamishinnast aastas;
  2) punktis 1 nimetamata maatulundusmaale 0,1–0,5 protsenti maa maksustamishinnast aastas;
  3) punktides 1 ja 2 nimetamata sihtotstarbega maale 0,1–1,0 protsenti maa maksustamishinnast aastas.

 

Mis on maa hindamisel sel korral teisiti?

Eelmistel korralistel hindamistel moodustati hinnatsoonid, hindamistulemuseks olid tsoonide hinnad maa sihtotstarbe ja kõlvikute kaupa, mille alusel tuli igale katastriüksusele maa maksustamishind eraldi välja arvutada. Seekord on arvutatud maa väärtus kohe igale maaüksusele. Kõik arvutused tehakse automaatselt hindamismudelite (metoodika) alusel. Kui maaüksuse andmed andmekogudes muutuvad, arvutatakse hindamistulemus ümber kohe, kui muutuvad maakatastri andmed, või aasta lõpus, kui muutuvad teiste andmekogude andmed.

Üleminek automaatsetele hindamismudelitele viib maa hindamise uuele tasemele, võimaldades saada maa väärtuse kohta ajakohast ja objektiivset infot. Lisaks maa maksustamisele, saab maa korralisel hindamisel leitud väärtuse andmeid kasutada ka lihtsamates tehingutes (servituutide seadmisel või maa müümisel ja rentimisel, kui sellel ei ole ehitisi või metsa).

Edaspidi hakkab maa korraline hindamine toimuma regulaarselt igal neljandal aastal. See tähendab, et järgmine hindamine toimub 2026. aastal.

Rohkem infot 2022. aasta maa korralise hindamise kohta leiab Maa-ameti kodulehelt.