Jäätmemajandus

Selleks, et hoida meie elukeskkonda inimväärsena ja säästa loodusressursse, tuleb jäätmete tekkimist nii palju kui võimalik vältida ning tekkinud jäätmed keskkonnasõbralikult koguda ja käidelda. Tuleb püüelda selle poole, et jäätmeid tekiks või et prügilasse jõuaks neid võimalikult vähe. Jäätmehierarhia, s.o jäätmekäitlustegevuste eelisjärjekord, lähtub nende tegevuste keskkonnasõbralikkusest:

Jäätmetekke vältimine - jäätmetekke vältimine on sisuliselt väiksema materjali koguse maksimaalne ärakasutamine. Seega sisaldab see nii tegelikku jäätmetekke vältimist kui ka tekkivate jäätmekoguste vähendamist.

Näited: ühekordselt kilepakendi kasutamise vältimine, pakendamata puu- ja köögivilja ostmine turult, vähesem paberile printimine, teadlikult tarbimine, rämpspostist loobumine

Postkasti jõudvast reklaamist loobumiseks tuleb esitada avaldus: https://www.omniva.ee/era/abiinfo/reklaamivorm

Korduskasutus - toote korduskasutamine samal eesmärgil, milleks neid toodeti.

Näited: printeri värvikassettide täitmine, mänguasjade, mööbli ja muude asjade ostmine uuskasutuspoest, katki läinud esmete parandamine/remontimine, tarbetute asjade annetamine/müümine

Materjali ringlussevõtt - jäätmete töötlemine uuteks materjalideks ja toodeteks. Ringlussevõtt sisaldab materjali ümbertöötlemist, aga mitte materjalide kasutamist energia, kütuse või tagasitäitena. Materjalide ringlussevõtt vähendab ladestatavate ning põletatavate jäätmete hulka ning loob võimaluse, et jäätmed võetakse pärast taaskasutustoiminguid uuesti materjalidena kasutusele.

Näited: plastpudelist tekstiili tootmine, plekkpurgist ehitusdetailide tootmine, toidujäätmetest komposti tootmine

Muu taaskasutus - kui jäätmeid ei ole võimalik muul viisil enam kasutada, neist saab näiteks elektri- ja soojusenergiat toota jäätmepõletusahjudes. Toodetud energiat saab kasutada teatud tööstusprotsessides või kaugküttesüsteemides.

Prügilasse ladestamine - prügila on jäätmekäitluskoht, kus jäätmed ladestatakse maa peale või maa alla. See on üks problemaatilisemaid jäätmekäitluse meetmeid, sest jäätmete prügilasse ladestamine võib mõjutada läbi erinevate häiringute ja mõjude oluliselt nii keskkonda kui ka inimese tervist.

Kohaliku omavalitsuse ülesanded

Jäätmehoolduse korraldamine oma haldusterritooriumil on kohaliku omavalitsuse ülesanne, tagada tuleb:

  • omavalitsuse territooriumil asuvatelt jäätmevaldajatelt kogutakse jäätmed kokku ning käideldakse nõuetekohaselt;
  • kõik jäätmevaldajad oleksid liidetud korraldatud jäätmeveoga, mis annab neile kindluse, et nende olmejäätmeid käideldakse parima hinnaga ning võimalikult keskkonnasõbralikult. Kohalik omavalitsus peab pidama jäätmevaldajate registrit, kuhu tuleb kanda kõik oma territooriumil asuvad jäätmevaldajad;
  • omavalitsuse territooriumil on loodud võimalused jäätmeid liigiti koguda ja ära anda - jäätmejaamadavalikud pakendikonteinerid;
  • elanikud oleksid omavalitsuse territooriumil kehtivatest jäätmealastest võimalustest ja nõuetest informeeritud.

 

 

   Jäätmehooldust reguleerib: Põhja-Sakala valla jäätmehoolduseeskiri

   Jäätmekäitluse arengusuunad on määratud: Põhja-Sakala valla jäätmekavas 2018–2023
Loe lisaks:

Keskkonnaministeeriumi kodulehelt
Jäätmeseadusest
Pakendiseadusest
Keskkonnaministri 03.06.2022 määrusest nr 28 „Olmejäätmete liigiti kogumise ja sortimise nõuded ja kord ning sorditud jäätmete liigitamise alused"