Igasugusel inimtegevusel on suurem või väiksem mõju ümbritsevale keskkonnale ning mõne tegevusega kaasnev keskkonnamõju võib olla oluline. Selleks, et neid mõjusid ennetada või leevendada, hinnatakse selliste tegevuste mõju juba tegevusi kavandades.

Keskkonnamõju hindamine on keskkonnakorralduslik tööriist, mida kasutatakse tööstuse ning suurmahuliste objektide planeerimisel, infrastruktuuri kavandamisel, tegevuslubade väljastamisel. Keskkonnamõju hindamise eesmärk on otsuse langetamiseks vajaliku teabe kogumine ja analüüsimine ning eeldatavalt olulise keskkonnamõju vältimiseks või leevendamiseks lahenduste pakkumine.

Kavandatava tegevusega võib kaasneda erinevaid mõjusid, millel on erinev ulatus ja olulisus. Keskkonnamõju hindamine tegeleb vaid selliste mõjudega, mis võivad olla olulised.

Keskkonnamõju on oluline, kui see võib:

• eeldatavalt ületada mõjuala keskkonnataluvust,
• põhjustada pöördumatuid muutusi,
• seada ohtu inimese tervise ja heaolu, kultuuripärandi või vara.

Keskkonnamõju hindamine on sätestatud keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduses (KeHJS).

Planeeringutega seotud keskkonnamõju hindamisel tuleb lähtuda planeerimisseaduses (PlanS)  sätestatust.

Keskkonnamõju hindamine jaguneb kaheks:

• Keskkonnamõju hindamine kitsamas tähenduses ehk KMH
• Keskkonnamõju hindamine (KMH) saab üldjuhul alguse tegevusloa taotluse menetlemisest. KMH tulemusi arvestatakse tegevusloa andmise üle otsustamisel.

Keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH) viiakse läbi strateegiliste planeerimisdokumentide (SPD) (nt planeeringute, arengukavade, strateegijate jt) koostamisel.

KMH ja KSH õiguslikud alused ning korra sätestab keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus. Planeeringute koostamise käigus läbiviidavale KSH-le kohaldatakse planeerimisseadusest tulenevaid menetlusnõudeid, nõuded KSH aruande sisule ja muudele tingimustele tulenevad keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadusest.

Keskkonnaamet täidab KMH käigus nii otsustaja (tegevusloa andja) kui ka asjaomase asutuse ülesandeid. Keskkonnaamet on otsustaja mõne nn keskkonnaloa (nt jäätmeluba, maavara kaevandamise luba vmt) taotluse menetlemisel, viies läbi kogu KMH menetluse ning kontrollides KMH programmi ja aruande vastavust kehtestatud nõuetele ja sisulist piisavust. Kui otsustajaks on mõni teine asutus (nt kohalik omavalitsus ehitusloa taotluse menetlemisel), siis Keskkonnaamet asjaomase asutusena annab KMH käigus seisukohti ja kooskõlastusi (eelhinnangu eelnõule, samuti KMH programmile ja aruandele), millega saab otsustaja arvestada.

Keskkonnaamet annab KSH käigus seisukohti eelhinnangu eelnõule ja KSH lähteülesandele (programmile või väljatöötamise kavatsusele) ning kooskõlastusi planeeringule ja KSH aruandele.