Juba kaheksandat aastat loendab Eesti Folkloorinõukogu kokku Eestis ringijooksvad mardi- ja kadrisandid, et saada teada, kui palju õnnetoojaid Eestis ringi liigub. Rahvaloenduse küsimustele vastamine võtab aega kõigest mõned minutid, kuid annab väärtuslikku teavet õnnetoojate tausta kohta.

Mida sanditajate rahvaloenduselt teada saame?

Vastuste põhjal saame ülevaate selle kohta, kas  2025. aastal käidi õnne viimas pigem mardi- või kadrisantidena, mitmekesi santimas käidi, millistes maakondades oli sanditajaid enim, kas santijad olid pigem alaealised või täiskasvanud, mitme ukse taga koputamas käidi ja mitmesse kohta õnnetoojad tuppa lasti. Samuti on huvitav teada, kas endiselt on santimiseks levinuim viis traditsiooniline perest peresse käimine, kollektiivide, asutuste vaheline õnneviimine või mõni muu võimalus.

Pane enda seltskond kirja ja näitame üheskoos, et sanditamas käimine ei ole Eestis kuhugi kadunud ning on endiselt kirev, lõbus ja unikaalne osa meie kultuuripärandist! Mardi- ja kadrisantide rahvaloendus on avatud kuni 30. novembrini.

Mida 2024. aastal teada saime?

• Kirja pani end 2915 mardi- ja 2755 kadrisanti, kokku 5670 sanditajat.
• Kõige enam liikusid mardid ja kadrid ringi 2–4-liikmeliste sandiperedena.
• Kõikidest registreerunud santijatest moodustasid mardid 51% ja kadrid 49%.
• Kõige enam santijaid ühe elaniku kohta oli jätkuvalt Võrumaal, kuid samasse suurusjärku rebisid end ka Lääne-Virumaa ja Saaremaa.
• Santijatest 76% olid lapsed ja 24% täiskasvanud.
• Eesti mardi- ja kadrisandid on üsna seiklushimulised, neid on nähtud õnne jagamas ka Tšehhis, Lätis, Rootsis ja Dubais.

Varasemate aastate rahvaloenduse tulemustega saab tutvuda SIIN.
 

Eesti Folkloorinõukogu