Korduma kippuvad küsimused

Küsimus: „Kas vald on seadnud eelistatud sihtrühmad ja toetavate valdkondade prioriteetsuse?"

Põhja-Sakala Vallavalitsusel ei ole seatud eelistatud sihtrühmade ja toetatavate valdkondade prioriteete.

Küsimus: ''Soovin enda maakodu väljaehitada, ent ei ela seal püsivalt sees. Kas saan taotleda uue kaevu rajamiseks toetust?''

Maakodude-suvilate, kus püsivalt sees ei elata, parendamine antud programmi raames ei ole võimalik. Hajaasustuse programm on suunatud juba maal elavatele inimestele parema elukeskkonna tagamiseks.

Küsimus: ''Tänasel hetkel mul puudub sissekirjutus elamusse, millele soovin toetust. Kas saan täna sissekirjutades toetust taotleda?''

Tänasel hetkel puuduva sissekirjutuse korral ei ole võimalik toetust taotleda. Sissekirjutus peab olema tehtud hiljemalt 01.01.2021 seisuga.

Küsimus: ''Mida peaksin esimeses järjekorras tegema, et toetust taotleda?''

Toetuse taotlemise puhul tuleks esmajärjekorras pöörduda vastavalt lahendamist vajavale probleemile tööde teostajate (kaevumeistrid, kanalisatsioonisüsteemide paigaldajad, tee-ehitajad, autonoomsete elektrisüsteemide rajajad) poole, et küsida neilt kaks võrreldavat hinnapakkumist. Paraku on igal aastal juhtumeid, mil jäetakse see viimasele minutile, mil enam tööde teostajatel pole võimalik hinnapakkumisi väljastada, kuna on ülekoormatud. Hinnapakkumistest kujuneb taotluse eelarve ja selgub omaosalus.

Küsimus: "Kui pika tähtaja pean arvestama projekti elluviimiseks?"

Soovitame tähtajaks panna maksimaalse ehk 31. oktoober 2022.

Küsimus: ''Millal saan alustada töödega?''

Programmi raames taotletava tööga saab alustada siis, kui on tehtud omavalitsuse poolt positiivne rahastamise otsus ja sõlmitud toetusleping. Mitmetel juhtudel sõltuvalt tööde iseloomust on toetuslepingu sõlmimiseks vajalik ka täita teatud tingimused (näiteks ehitusloa taotlemine puurkaevu rajamiseks). Tõenäoliselt saab töödega alustada 2021. aasta suvel.

Küsimus: ''Tee, mis ühendab minu elamut avaliku teega, läbib naaberkinnistu erateed. Kas ja mis tingimustel saan toetust küsida?''

Juurdepääsuteede (aga ka näiteks vee- või kanalisatsioonisüsteemide) puhul, mis läbivad mitmeid kinnistuid, on vajalik sõlmida teiste omanikega notariaalne kokkulepe reaalservituudi seadmiseks. Sellisel juhul oleks soovitatav tee parandamiseks esitada ühistaotlus, kuna parendab ka neil kinnistutel juurdepääsu. Tuletame siinkohal ka meelde, et kaastaotlejale kehtivad samad tingimused, mis taotlejale endile (nt sissekirjutus). Kui taotluse esitamisel ei ole notariaalset kokkulepet, võib kohalik omavalitsus langetada taotluse tingimusliku rahuldamise otsuse. Notariaalne kokkulepe reaalservituudi seadmiseks tuleb esitada enne toetuslepingu sõlmimist. Kui veevarustussüsteemide valdkonna projekti elluviimist rahastavad lisaks taotlejale ka kaastaotlejad, peab sõlmima kaastaotlejatega notariaalse tähtajatu veekasutuskorra.

Küsimus: "Kas notariaalne kokkulepe peab olema olemas enne taotluse esitamist?"

Kui taotluse esitamisel ei ole notariaalset kokkulepet, võib kohalik omavalitsus langetada taotluse tingimusliku rahuldamise otsuse. Notariaalne kokkulepe reaalservituudi seadmiseks tuleb esitada enne toetuslepingu sõlmimist.

Küsimus: "Kumba eelistada, kas salvkaevu või puurkaevu?" 

Iga taotleja peab hindama oma olukorda. Kui olemasolevas salvkaevus on veetase madal ja pärast uue kaevu rajamist võib vee tarbimine oluliselt suureneda (nt WC ja pesemisvõimaluste juurde loomine), on otstarbekas mõelda puurkaevule juba algusest peale.

Küsimus: "Mida pean teadma, kui rajan puurkaevu naabriga kahe peale?"

Naabrit loetakse sellises olukorras kaastaotlejaks. Kui veevarustussüsteemide valdkonna projekti elluviimist rahastavad lisaks taotlejale ka kaastaotlejad, peab sõlmima kaastaotlejatega notariaalse tähtajatu veekasutuskorra.

Küsimus: "Kas võin väiksemate tööde eest tasuda ka sularahas?"

Ei või. Kõik rahalised tehingud peab tegema panga vahendusel (sh notaritasud, veeproovid jms).

Küsimus: "Kuidas ennetada olukorda, kus joogivee kvaliteet ei vasta pärast projekti lõppu ikkagi nõuetele?"

Veevarustussüsteemi valdkonna projekti puhul tuleb pärast tööde lõpetamist teha uuesti joogivee kvaliteeti tõendav analüüs (see nõue ei puuduta projekte, mille eesmärk on ainult torustiku ehitamine või pumba paigutamine kaevu). Kui vee kvaliteeti tõendav analüüs pole korras (nt liiga suur raua või mangaani sisaldus), peab toetuse saaja tegema omavahenditest vajalikud lisatööd vee kvaliteedi parandamiseks. Seoses sellega soovitame salv- ja puurkaevudega seotud projektide puhul arvestada juba projektitaotluses vee puhastamiseks vajalike seadmete soetamisega. Kui selgub, et veeanalüüs on korras ja täiendavat veepuhastusseadet pole vaja, muutub projekt lihtsalt selle võrra odavamaks.

Küsimus: "Mida pean tegema pärast tööde lõpetamist?"

Pärast tööde lõpetamist tuleb vallavalitsusele esitada toetuse kasutamise aruanne koos järgmiste dokumentidega:

  1. Kulu- ja maksedokumentide koopiad;
  2. kasutusloa või kasutusteatise taotlus koos vajalike lisadega;
  3. veevarustussüsteemide valdkonna projekti puhul pärast projekti lõppemist tehtud joogivee kvaliteeti tõendav analüüs (Terviseameti nõuetele vastavalt), välja arvatud juhul, kui projekti eesmärk oli torustiku ehitamine või pumba paigaldamine olemasolevasse kaevu.

Küsimus: "Mida pean tegema, kui tähtaeg hakkab lähenema ja pole veel jõudnud töid ära teha?" 

Pöörduge esimesel võimalusel vallavalitsuse poole.

Küsimus: "Kas toetuse kasutamise aruande võib esitada enne lepingus toodud aruande esitamise tähtaega, kui tööd tehtud saavad?"

Jah. Kui tööd on tehtud, võib aruande esitada kohe ega pea ootama lepingus toodud tähtaega.