Igal aastal tekib Eesti kodumajapidamistes jäätmeid ligikaudu 400 000 tonni ehk 300 kilogrammi inimese kohta. Tulenevalt jäätmeseadusest on Eestis jäätmete liigiti kogumine kohustuslik – tähtis on seda teha nii kodus, tööl kui ka asutustes. Olmejäätmeid tuleb sortida juba nende tekkekohas. Tekkekohas tuleb liigiti koguda paber ja kartong, plastid, metallid, klaas, biolagunevad jäätmed, bioloogiliselt mittelagunevad aia- ja haljastujäätmed, pakendid, puit, tekstiil, suurjäätmed (nt mööbel), probleemtoodete jäätmed (need, mis võivad põhjustada tervise- või keskkonnaohtu, nt lambid, patareid, elektroonikaseadmed) ja ohtlikud jäätmed.

Liigiti kogumine ei tähenda seda, et meil peaks olema nende kõikide jaoks eraldi konteinerid olemas, sest kõiki neid ei teki meil igapäevaselt ning tegelikkuses on jäätmete liigiti kogumiseks vajalik enamjaolt ainult nelja erinevat konteinerit – pakendite, biojäätmete, vanapaberi ja segaolmejäätmete jaoks. Teisi enamikke liigiti kogutud jäätmeid saab üle anda jäätmejaamades. Jäätmete tekkekohas sorteerimisega tagame jäätmete kõrgema kvaliteedi ja parema ringlussevõtu võimaluse. Jäätmete sortimine on keskkonnasõbralik tegu, mille tulemusena saab materjale taaskasutada ning kokkuvõttes hoitakse kokku loodusressursse. Meie keskkonnateadlik käitumine parandab otseselt meie kõigi elukeskkonda – toimiv jäätmekäitlussüsteem hoiab metsaalused prügist puhtad ning tagab, et meie tervist ei kahjustaks näiteks keskkonda sattunud ohtlikud jäätmed.

Lisaks mida hoolikamalt jäätmeid sordime ja mida rohkem neid taaskasutusse saadame, seda vähem jääb neid segaolmejäätmete konteinerisse panemiseks ning seda vähem tuleb meil ka jäätmeveo eest maksta.

Kasulikke näpunäiteid, kuidas jäätmeid sorteerida, saab lugeda Bioneer.ee lehelt.

Mis saab jäätmetest edasi? 

Segaolmejäätmete alla kuuluvad biolagunevad jäätmed võib üldisemas plaanis liigitada kaheks:

• Biolagunevad köögi- ja sööklajäätmed (jäätmekood 20 01 08) – kodumajapidamises, büroos, jaemüügikohas, hulgimüügiettevõttes ja toitlustusasutuses tekkinud toidu- ja köögijäätmed; toiduainetööstuses tekkinud jäätmed, mis on oma koostise ja olemuse poolest samalaadsed kodumajapidamistes tekkinud biolagunevatele jäätmetele;
• Biolagunevad aia- ja haljastujäätmed (jäätmekood 20 02 01) – aedade ja haljasalade hooldamisel tekkinud biolagunevad jäätmed nagu rohi, lehed, peened oksad jms.

Biolagunevad köögi- ja sööklajäätmed, biolagunevad aia- ja haljastujäätmed ning bioloogiliselt mittelagunevad aia- ja haljastusjäätmed sealhulgas kivid ja pinnas jms tuleb koguda muudest jäätmetest eraldi!

Põhja-Sakala valla jäätmehoolduseeskirja kohaselt peab biolagunevate köögi- ja sööklajäätmete kogumiseks olema eraldi mahuti ja biolagunevad jäätmed tuleb üle anda jäätmevedajale:

1) Asustusüksuses Suure-Jaani linn, Võhma linn, Olustvere alevik, Kõpu alevik elamumaa sihtotstarbelisel kinnistul, millel on vähemalt 10 korterit;

2) Asustusüksuses Suure-Jaani linn, Võhma linn, Olustvere alevik, Kõpu alevik lepingu alusel ühismahutit kasutavate kinnistute puhul rakendub nimetatud kohustus, kui biolagunevate jäätmete ühismahutit kasutavatel kinnistutel on kokku 10 või enam korterit;

3) kinnistul, mis ei ole elamumaa sihtotstarbega, kui jäätmeid tekib nädalas enam kui 25 kg või kui kinnistul tegutseb vähemalt 25 istekohaga toitlustusettevõte, lasteaed, kool või haigla, v.a juhul, kui jäätmevaldaja kasutab toidujääkide purustamisseadet ja saadav suspensioon juhitakse ühiskanalisatsiooni;

4) sagedusega, mis väldib mahuti ületäitumist, haisu ja kahjurite teket ning ümbruskonna reostust, kuid vähemalt kord nädalas 10 ja enam korteriga elamu kinnistul.

Üksikelamul ja vähem kui 10 korteriga elamumaa sihtotstarbega kinnistul tuleb biolagunevad jäätmed kompostida nõuetele vastavalt samal kinnistul või anda üle jäätmevedajale.

Biolagunevad aia- ja haljastujäätmed tuleb anda üle vastavat õigust omavale jäätmekäitlejale, viia Suure-Jaani või Võhma jäätmejaama või kompostida tekkekohas vastavalt eeskirja nõuetele.

KOMPOSTIMINE

Kompostimine on lihtne ja looduslik protsess, mille käigus tarbivad bakterid, mikroorganismid, seened ja ka vihmaussid erineva päritoluga orgaanilist materjali (nagu näiteks kartulikoored, puulehed, niidetud muru jne). Selle elutegevuse käigus tekibki biolagunevatest jäätmetest väärtuslik ja toiteainerikas muld.

Kompostimine on on kasulik nii Sulle kui ka loodusele:

• kompost on mulla väetaja ja sobib mulla kvaliteedi parandamiseks nii aiamaale, lillepeenrasse kui ka toalilledele;
• kompost parandab mulla omadusi ja kunstlikke väetisi polegi vaja;
• kompost aitab hoida mulla vajalikku niiskust ning head pH-taset;
• kompostimine aitab hoida eemale taimede haigusi;
• kompost paneb sinu köögiviljad ja lilled paremini kasvama.

Loe kompostimisest lähemalt Kompostiljoni kodulehelt:

• Viis sammu kompostimisega alustamiseks  
• Videojuhend Kuidas alustada kompostimist?
• Mida kompostida? 
• Kasulikke nippe 
• Ehita ise puidust kompostikast 

Ehitus- ja lammutusjäätmed on puidu, metalli, betooni, telliste, ehituskivide, klaasi ja muude ehitusmaterjalide jäätmed, sh need, mis sisaldavad asbesti ja teisi ohtlikke jäätmeid, ning mittekasutatav äraveetav pinnas, mis tekivad ehitamisel, remontimisel ja lammutamisel ning mida ehitusobjektil tööde tegemiseks ei kasutata.

Põhja-Sakala valla jäätmehoolduseeskirja 5. peatükk sätestab nõuded ehitusjäätmete ning ehitus- ja lammutustöödel tekkivate jäätmete käitlemiseks.

Kui ehitamise käigus tekib ehitusjäätmeid üle 10 m3, tuleb ehitise kasutusloa taotlemise dokumentidele lisada ehitusjäätmete õiend ehitusjäätmete nõuetekohase käitlemise kohta. Lammutustööde lõpetamisel tuleb esitada lammutustööde lõpetamise dokumentatsiooniga koos ehitusjäätmete õiend. Ehitusjäätmete õiendi leiab siit: https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/4061/1201/8026/Lisa_4.pdf# 

Ehitusjäätmeid EI TOHI anda käitlemiseks s.h. vedamiseks üle isikule, kellel puudub vastav jäätmeluba või registreerimistõend (väljastab Keskkonnaamet).

Ehitus- ja lammutusjäätmete valdaja on kohustatud tekkekohal eraldi koguma kindlasti järgmisi jäätmeid:

 1) puidujäätmed (töödeldud ja töötlemata puit eraldi);
 2) paber ja papp;
 3) metallijäätmed (eraldi must- ja värviline metall);
 4) mineraalsed jäätmed (kivid, tellised jne);
 5) kipsijäätmed (tuleb koguda teistest mineraalsetest jäätmetest eraldi);
 6) klaas;
 7) pinnas;
 8) plastijäätmed (sh kile);
 9) pakendid;
 10) raudbetoon- ja betoondetailid;
 11) ohtlikud jäätmed liikide kaupa.

Jäätmeid liigiti kogudes säästad raha, sest mitmete liigiti kogutud jäätmete hind on Saku jäätmejaamas odavam kui ehitus- ja lammutussegaprahil!

Kõige lihtsam on ehitusjäätmed kohe ehitusplatsil liigiti koguda. Kallim variant on tellida käitlusettevõttelt nii liigiti kogumine kui ka äravedu. Ehitus- ja lammutusjäätmed tuleb korduskasutuseks ette valmistada või taaskasutada. Kõrvaldada võib ainult selliseid jäätmeid, mille taaskasutamine ei ole võimalik.

NB! Ehitus- ja lammutusjäätmete taaskasutamiseks või tekkekohas kõrvaldamiseks on vajalik Keskkonnaameti väljastatud vastav luba või jäätmekäitleja registreerimistõend.

NB! Ehitujäätmete ladustamiseks teisele kinnistule (ka sama omaniku teisele kinnistule) peab olema Keskkonnaametist võetud vastav luba/tõend. Näiteks ei tohi viia maja lammutusest ülejäänud telliseid sõbra kinnistule või valada neid kõrvalkinnistul olevasse auku eesmärgiga see täita (isegi siis, kui kinnistu kuulub teile).

NB! Ehitusjäätmetega ei tohi täita maa-ala (sh kraavi, lohku jms), ehitusjäätmeid ei tohi matta.

Pakendid ja pakendijäätmed tuleb koguda muudest jäätmetest eraldi ja viia tühjalt ja kokkusurutult selleks ettenähtud kogumispunktidesse või jäätmejaama.

Pakendite kogumisega tegelevad taaskasutusorganisatsioonid:

MTÜ Eesti Taaskasutusorganisatsioon (ETO)
MTÜ Eesti Pakendiringlus (EPR)
OÜ Tootjavastutusorganisatsioon (TVO)              

Pakendikonteinerisse tuleb panna:

• plastpakendite jäätmed (jogurti- ja võitopsid, kosmeetika- ja hooldustoodete pakendid, ketsupi- ja majoneesipudelid, šampoonipudelid, plastnõud ja –karbid jm. puhtad plastpakendid);
• klaaspakendite jäätmed (värvitust ja värvilisest klaasist alkoholipudelid, kõik pandimärgita klaasist pudelid, purgid jm puhtad klaaspakendid);
• metallpakendite jäätmed (toidu- ja joogipakendi metallkaaned ja korgid, konservpakendid);
• joogikartongist jäätmed (kartongist piima- ja mahlapakendid jm. puhtad kartongpakendid);
• paber-papp pakend (pappkastid ja -parbid, paberkotid ja muud puhtad paberpakendid).

Pakendikonteinerisse ei tohi panna: toiduga määrdunud pakendeid, plastist mänguasju, ohtlike ainete pakendeid (nt kodukeemia), aerosoolpudeleid, akna- ja lehtklaasi, valgustuspirne.

Oluline on sortimisel arvestada mõistlikkuse printsiipi- kui pakendit pole võimalik ilma nõudepesuvahendi ja kuuma veeta puhtaks pesta, siis on õigem panna see olmeprügisse.

PAKENDIKONTEINERITE ASUKOHAD

Üleriigilist karastusjookide- ja madala alkoholi sisaldusega jookide pakendite tagatisrahasüsteemi korraldab Eesti Pandipakend OÜ.     

Viljandimaal asuvad tagastuspunktid