Ohuteavituse keele-eelistuse arendus tõestas end olulise uuendusena

Hiljuti toimunud ohuteavitussüsteemi test näitas, et keele-eelistuse funktsionaalsuse arendus aitas oluliselt kiirendada ohualapõhiste sõnumite edastamist, parandas nende loetavust ning säästis avaliku sektori ressursse.

Siseministeeriumi nõunik ning äsja lõppenud keele-eelistuse projekti juhi Kadi Luht-Kallase sõnul aitab uuendus lahendada mitmeid varasemaid kitsaskohti: „Tegu ei ole lihtsalt mugavusteenusega – inimese keele-eelistusel põhinev ohuteavitus aitab kiirendada info liikumist, vähendada sõnumite valesti mõistmist ning seeläbi ka hädaabinumbri 112 ja riigiinfotelefoni 1247 koormust. Ühtlasi võimaldab see innovatsiooniprojekt säästa riigi ressursse, vähendades mitmekeelsele teavitusele tehtavaid kulutusi."

Ohuteavituse testimise käigus saadeti kokku pea 5 miljonit ohualapõhist SMS-sõnumit – nii testi alustamisest kui lõpetamisest – pea pooleteisele miljonile telefoninumbri omanikele nende eelistatud keeles. Vajaliku arenduseta oleks sõnumite arv küündinud ligi 25 miljonini, sest mitte-ladina tähestiku märgid, nagu Õ, Ž, Š või kirillitsa tähed mõjutavad sõnumite tehnilist mahtu pea kolmekordselt ning eesti, inglise ja vene keeles korraga saates koguni kaheksakordselt. See omakorda aeglustab sõnumite saatmist ja kättesaamist ning edastamise kulusid.

„Testimise käigus selgus, et 98% sõnumi saanutest said SMS-i oma eelistatud keeles, mis viitab, et vaid vähesed peavad oma keele-eelistust mobiilioperaatori juures kontrollima. See omakorda kinnitab süsteemi töökindlust ja arenduse sihipärast täpsust," tõdes Kadi Luht-Kallas ning tänas kõiki projekti arendamisse panustanud osapooli. „Selle edukuse taga oli suurepärane koostöö kõigi partneritega, sealhulgas Eesti mobiilsideoperaatoritega."

Kadi sõnu kinnitas RIKS-i EE-ALARM teenusejuht Antti Turmann, kes tõi välja, et keele-eelistuse arenduse kasutuselevõtt on oluline verstapost asukohapõhise SMS ohuteavituse süsteemis: „Mitmekeelne ohuteavitus on nii tehniline kui sisuline väljakutse paljudele riikidele. Eesti näitel saame kinnitada, et keele-eelistuse arendamine aitab seda probleemi lahendada kiirelt ja ressursitõhusalt, mistõttu loodame, et rahvusvaheline huvi selle vastu saab olema märkimisväärne."

Keele-eelistuse arendus on osa laiemast EE-ALARM ohuteavitussüsteemist, mis hõlmab lisaks SMS-idele ka sireenivõrgustikku, Eesti.ee ja "Ole valmis!" mobiilirakendusi, ribatekste ETV ja ETV+ kanalitel ning RDS-teavitusi Vikerraadios.

Uuendus valmis Siseministeeriumi eestvedamisel koostöös RIKS-i, Eesti mobiilioperaatorite (Telia, Elisa, Tele2) ja Levira spetsialistidega. Projekti rahastati Euroopa Liidu* toel.
* Projekti nr 101142959 „Public warning messages in preferred language" kaasrahastatakse Euroopa Komisjoni otsetoetusest (UCPM Project Grants)


Lisainfo:
Keele-eelistus määratakse operaatori andmekogude põhjal ning enamasti on see vastavalt lepingule juba sobivas keeles. Probleeme võib tekkida tööandja numbritega, eriti kui need pole kasutajaga seotud. Olenemata sellest, et keele-eelistust saab igal ajal muuta, soovitab Siseministeerium üheskoos partneritega mitte jätta selle määramist viimasele hetkele, vaid teha valik juba täna, seda enam, et mobiilioperaatorid on loonud selleks selged juhised:


Siseministeerium


Pilt on illustreeriv. FOTO: Pikist