Sisekaitseakadeemia ja Päästeameti koostöös on valminud põhjalik kriisikommunikatsiooni käsiraamat, mis aitab paremini valmistuda olukordadeks, kus info peab kiiresti ja selgelt inimesteni jõudma.

Kuigi käsiraamat on suunatud eelkõige asutustele ja omavalitsustele, puudutab selle sisu meid kõiki – kriisiolukorras on oluline, et info liiguks õigel ajal, oleks arusaadav ja usaldusväärne.

Huvilised saavad käsiraamatuga tutvuda ka veebis: Kriisikommunikatsiooni käsiraamat.

Hea teadmine ja ettevalmistus aitavad hoida kogukonda turvalisena.

Sisekaitseakadeemia
PRESSITEADE
15.05.2026

Värske kriisikommunikatsiooni käsiraamat aitab kriisiaegsel infol õigel ajal õigesse kohta jõuda

Sisekaitseakadeemia ja Päästeameti koostöös valmis kriisikommunikatsiooni käsiraamat, mis koondab 16 kriisikommunikatsiooni eksperdist autori teadmised, oskused ja kogemused praktiliseks juhiseks kriisiaegse info jagamisel ning kriisiolukordadeks valmistumisel.

Kriisikommunikatsiooni käsiraamatu eesmärk on toetada avaliku sektori asutusi, kohalikke omavalitsusi ja kriisiülesandeid täitvaid elutähtsaid teenuseid osutavaid ettevõtteid olukordades, kus elanikel on vaja kiiresti saada selget, usaldusväärset ja praktilist infot. Käsiraamat saadetakse kõikidesse kohalikesse omavalitsustesse, ministeeriumitesse ja ametitesse ning on tasuta kättesaadav ka Sisekaitseakadeemia digiriiulis.

Käsiraamatu toimetaja, Sisekaitseakadeemia projektijuhi Kirsti Ruul ütles käsiraamatu esitlemisel, et raamat sündis vajadusest koondada Eesti kriisikommunikatsiooni kogemus ühte praktilisse ja Eesti oludele vastavasse väljaandesse. 

„Kriisi ajal ei piisa sellest, et info on kuskil olemas – see peab jõudma inimesteni õigel ajal, arusaadavalt ja usaldusväärselt. Selleks peavad erinevad asutused tegema väga head koostööd juba enne kriisi. Käsiraamat aitabki mõtestada, kuidas kriisikommunikatsiooniks valmistuda, millised rollid on eri osapooltel ning mida teha siis, kui kriis on juba alanud," ütles Ruul.

Kirsti Ruuli sõnul on käsiraamatu väärtus just selles, et see ei ole ühe inimese või asutuse vaade, vaid laias ekspertide ringis ühiselt läbiarutatud arusaam. „Eesti vajab eestikeelset ja Eesti kriisijuhtimise süsteemist lähtuvat materjali. Teiste riikide juhised võivad olla kasulikud, kuid need ei arvesta alati meie inforuumi, asutuste ülesehitust ega koostööloogikat. Isegi kui käsiraamat aja jooksul vajab täiendamist, on kvaliteetse eestikeelse alusmaterjali olemasolu kriitilise tähtsusega," lisas Ruul.

Esitlusel toimunud vestlusringis arutleti ka meedia rolli üle kriisikommunikatsioonis. ERR-i juhatuse esimees Erik Roose sõnul on oluline, et ERR on kaasatud sellise käsiraamatu loomisse. Ta rõhutas, et ajakirjandus on kriisiolukorras ühiskonna toimimise seisukohalt väga oluline, kuid kriisikommunikatsioon ei saa toetuda ainult meediale.

„Kehv kriisikommunikatsioon jõuab väga kiiresti ka ajakirjanduseni – kui ametlik info hilineb, on puudulik või vastuoluline, kannatab sellest nii asutuste usaldusväärsus kui ka laiem infoväli. Meedia saab oma rolli täita siis, kui kriisi lahendavad asutused suudavad infot kiiresti, täpselt ja avatult jagada," ütles Roose.

Tema sõnul on oluline, et kõik kriisiülesandega osapooled mõistaksid ka partnerite rolle ja vajadusi. „Valmis peavad olema kõik, kellel on kriisis ülesanne. Samavõrd tähtis on teada, mida teevad samal ajal teised – olgu selleks riigiasutused, kohalikud omavalitsused, elutähtsa teenuse osutajad või meediaorganisatsioonid," lisas Roose.

Päästeameti ohuteavituse ja kommunikatsiooni osakonna juhataja Argo Kerbi sõnul on ulatuslikus kriisis ääretult oluline just kohaliku omavalituse professionaalse kriisikommunikatsiooni roll. „Käsiraamat on tehtud selge fookusega, et see toetaks nii suurte kui ka väiksemate omavalitsuste võimekust kriisi ajal oma elanikke ning kogukonda teavitada. Vajadust selle vastu on näidanud viimase kolme aasta õppused ja omavalitsustelt saadud tagasiside," ütles Kerb.

Kerbi sõnul on käsiraamatus praktilisi osi, millest on abi ka väga kiiretes olukordades. „Näiteks sisaldab käsiraamat kriisikommunikatsiooni käivitamise eskalatsiooniskeemi ja kontrollnimekirju – mida teha esimese tunni jooksul, mida esimese nelja tunniga ja millised on 12 tunni eesmärgid. Samas on kõige suurem kasu sellest siis, kui organisatsioonid töötavad käsiraamatu läbi juba rahuajal ja mõtlevad, kuidas seda oma tegevuses kasutada," märkis Kerb.

Käsiraamatule lisaks valmib juuni alguseks veebikeskkonda kriisikommunikatsioon.ee lühiversioon, mis koondab peamised kontrollnimekirjad ja praktilised tööriistad kriisiolukorras kasutamiseks. Samuti on Sisekaitseakadeemia ja partnerid valmis alates juunist tutvustama käsiraamatut seminaridel nii kohapeal kui ka veebis.

Kriisikommunikatsiooni käsiraamatu autorid on Uku Arold, Tuuli Härson, Merike Jürilo, Argo Kerb, Kaie Konga, Ilona Leib, Kersti Luha-Räim, Katerina Mudarissova, Tiina Naarits-Linn, Olga Onton, Harrys Puusepp, Erik Roose, Kirsti Ruul, Mihkel Sildnik, Evelin Uibokand ja Katariina Vaabel. Raamatu toimetaja on Kirsti Ruul Sisekaitseakadeemia elanikkonnakaitse teadus- ja arenduskeskusest.

Kriisikommunikatsiooni käsiraamatu väljaandmine on osa Sisekaitseakadeemia laiemast rollist targa turvalisuse arengupartnerina. Akadeemia tegeleb kriisikommunikatsiooni teemadega koostöös partneritega ning alates 2024. aastast tegutseb Sisekaitseakadeemias elanikkonnakaitse teadus- ja arenduskeskus. Järgmisest õppeaastast alustab Sisekaitseakadeemia koos Tallinna Ülikooliga ka kriisikommunikatsiooni mikrokraadi programmiga.

FOTO: Sisekaitseakadeemia