Terviseameti andmetel on Eesti lähiriikides praegu levimas mitmed ohtlikud nakkushaigused nagu leetrid, läkaköha, mumps ja punetised. Tõenäosus reisimisel ohtlike nakkushaiguste Eestisse toomiseks ning puhangute tekkeks on suur. Viljandi arst dr Madli Pintson palub lapsevanematel veenduda, et lapsel on immuniseerimiskava vaktsineerimised tehtud.

Karksi-Nuia perearstikeskuse arst dr Madli Pintsoni sõnul annab immuniseerimine vastavalt riiklikule kavale kaitse perioodil, mil lapse immuunsüsteem on kõige haavatavam. „Vaktsiinid tagavad spetsiifilise immuunvastuse ilma haigust läbi põdemata ning aitavad kaasa kogukonnaimmuunsuse kujunemisele," selgitas arst. Ta kinnitas, et kliinilised uuringud ja pidev järelevalve tagavad vaktsiinide ohutuse ja efektiivsuse. „Tõsised kõrvaltoimed on harvad ja kasu ületab selgelt võimalikud riskid."

Viimastel aastatel on Viljandimaal esinenud nii läkaköha, rotaviiruse kui hemofiilusnakkuse juhtumeid. 2024. aastal olid maakonnas ka üks mumpsi ja üks teetanuse juhtum. Teetanus on väga kõrge suremusega bakteriaalne nakkushaigus, mis satub organismi haavade kaudu mullast, tolmust või sõnnikust ja põhjustab lihaskrampe. Mumpsi raskeim tüsistus noorukitel ja täiskasvanud meestel on munandipõletik, mis võib põhjustada viljatust.

Eestisse on jõudnud ka leetrid, 2026. aastal on Eestis leetreid diagnoositud juba kolmel korral. „Kui 2024. aastal diagnoositi Eestis leetreid 4 korral, siis eelmisel aastal oli juba 11 leetrite juhtu. Seejuures oli noorim nakatunu alla 1-aastane laps," ütles Terviseameti nakkushaiguste osakonna juhataja Kärt Sõber. „Näeme, kuidas aina sagedamini tuuakse reisidelt Eestisse kaasa nakkushaiguseid, mis siin kohapeal ka uusi nakatumisi põhjustavad. Senini oleme suutnud suuremad puhangud ära hoida, kuid oht püsib."

2025. aastal oli Eestis kokku 11 leetrite juhtu, millest 4 olid sisse toodud Iirimaalt, Taist ja Venemaalt, ning 7 kohaliku leviku juhtu. Ükski nakatunu ei olnud leetrite vastu vaktsineeritud ning enam kui pooled nakatunutest vajasid haiglaravi.

2026. aastal on Eestis leetreid diagnoositud kolmel korral. Samal ajal on leetrite puhang meie naaberriigis Lätis, kus on aprilli seisuga registreeritud ligi 50 haigusjuhtu, mis on seotud ühe konkreetse nakkuskoldega Riias asuvas koolis. Lähikontaktseid on praeguseks tuvastatud juba üle 1000 inimese. Leetritest on Euroopas praegu puutumata vaid neli riiki.

Vaktsiinvälditavatest nakkushaigustest on Euroopas viimase aasta jooksul lisaks leetritele esinenud ka läkaköha, mumpsi, teetanust ja punetisi. Eestis diagnoositi mumpsi 2025. aastal 2 juhul ning 2024. aastal 5 juhul. Teetanust diagnoositi Eestis viimati 2024. aastal.

„Laste koolieelne vaktsineerimiskalender sisaldab Eestis tasuta kaitset 12 nakkushaiguse vastu. Vaktsineerimisega seotud küsimuste korral saab pöörduda nii oma perearstikeskuse kui ka perearsti nõuandeliini 1220 poole ning ülevaate oma lapse vaktsineerimistest leiab Terviseportaalist," ütles Tervisekassa vaktsineerimise teenusejuht Hanna Jäe. „Vaktsineerides ei kaitse sa ainult ennast, vaid ka inimesi, kellega kokku puutud."

Terviseameti andmetel on 2024. aasta seisuga laste vaktsineerimisega hõlmatuse langus peatunud, kuid jääb enamiku vaktsiinide puhul 75–85% juurde, mis on oluliselt alla WHO soovitatud 95 protsendi. Terviseameti andmetel praegu ligikaudu 25% lastest ohtlike nakkushaiguste vastu kaitseta. Nakkushaiguste ja vaktsineerimiste kohta leiab rohkem infot riiklikust vaktsineerimise veebist: Vaktsineerimine on parim kaitse nakkushaiguste vastu | Terviseportaal.

Tervisekassa

Pilt on illustreeriv. FOTO: Pixnio