Tõhustusdoosi saad nüüd teha varem!

tõhustusdoosi saab nüüd teha varem

Alates 21. detsembrist saab Eestis COVID-19 tõhustusdoosi teha kaks kuud pärast Jansseni vaktsiinidoosi ja kolm kuud pärast AstraZeneca, Pfizer/BioNTechi ja Moderna esmase vaktsineerimiskuuri lõppu.

Digiregistratuuris saab endale juba tänasest tõhustusdoosi aega broneerida ning Haigekassa on vaktsineerijaid uuest korraldusest teavitanud.

Vaktsiine on Eestis piisavalt, nii et kõik soovijad peaksid saama tõhustusdoosi lähiajal ära teha. Aja saamiseks tuleb broneerida aeg patsiendiportaalis digilugu.ee, helistada riigiinfo numbril 1247 või oma perearstikeskusesse.

Loe lähemalt SIIT.

5-11-aastaste vaktsineerimine COVID-19 vastu

5-11-aastaseid lapsi saab Eestis vaktsineerida alates 2021. aasta detsembri keskpaigast. Vaktsineerimine on tasuta.

5-11-aastastele on heaks kiidetud Pfizer/BioNTechi Comirnaty vaktsiin, mida manustatakse selles vanuses lastele täiskasvanutega võrreldes väiksemas koguses (10 µg 30 µg asemel) ja kahe doosina. Vaktsiini teine doos tuleb teha kuus nädalat pärast esimest. Täieliku kaitse tekkimiseks võib kuluda kuni 7 päeva pärast teise vaktsiiniannuse saamist.

COVID-19 haiguse läbipõdenud lapsi soovitavad Eesti eksperdid vaktsineerida sarnaselt täiskasvanutele ühe doosiga kuue kuu möödumisel tervenemisest.

Laste vaktsineerimiseks ei kasutata noorukite (12-17) ja täiskasvanutega täpselt sama Pfizeri vaktsiini, vaid tegemist on eraldi selle vanuserühma jaoks pakendatud vaktsiiniga. See tähendab, et 5-11-aastaste vaktsiiniannust ei võeta nn tavalisest vaktsiinipudelist (kus on 30 mikrogrammi toimeainet 0,3 ml annuses), vaid tegu on eraldi formuleeringuga, kus on 10 mikrogrammi toimeainet 0,2 ml annuses.

Loe ka arstide vastuseid laste vaktsineerimist puudutavatele küsimustele.

Sinu panus enda ja teiste tervisesse ja heaolusse

Ühiskonna normaalsemaks toimimiseks on oluline lasta end vaktsineerida, nii kaitsed end ja teisi inimesi enda ümber. Just vaktsineerimisega saad anda oma panuse kogukondade ja ühiskonna toimimisse ning ennetada võimalikku laiaulatuslikku koroonalainet. Haigestumiste vältimiseks, haiguskulu kergendamiseks või ühiskonna lukustamisest hoidumiseks on meil igaühel oma roll.

Kui oled vanuses 18–39 eluaastat, siis on järgnev just Sulle

Nii nagu mujal Eestis, on ka Põhja-Sakala vallas kõige rohkem vaktsineerituid pensioniealiste vanusegrupis ning kõige vähem 12–15-aastaste ning 18–39-aastaste seas. On arusaadav, et selles elueas on elutempo kiire ning ka hirmud vaktsineerimise mõjude osas suuremad, sest tulevik on ees ja ka haigestumas ei nähta end selles vanuses. Paraku on koroona haigus, mis ei küsi vanust, ja oleme kogenud ka Põhja-Sakala vallas, et nakatumise levik toimub haigusega kokku puutunute seas väga lühikese ajaperioodi jooksul.

Vaktsineerimisvõimalused

Kui sul on küsimusi või kõhklusi seoses vaktsineerimisega, siis infot ja nõu saad küsida:

  • oma perearstilt
  • perearsti nõuandeliinilt 1220
  • riigiinfo telefonilt 1247
  • Terviseameti kodulehelt ning vaktsineerimise lehelt
  • sotsiaaltöötajalt

Vaktsineerida saab:

  • oma perearsti juures – leppides telefoni teel aja eelnevalt kokku
  • registreerides vaktsineerimise aja endale digiregistratuuri kaudu www.digiregistratuur.ee või helistades telefonil 1247 (iga päev kell 8–20), helistades kohalikku haiglasse või eraraviasutuse registratuuri
  • Viljandi Haiglas, telefon 434 3001. Vaktsineerimisi tehakse teisipäevast reedeni.
  • Ilma registreerimiseta saab vaktsineerida end igal teisipäeval Viljandis, Sakala Keskuses, ajavahemikul 16–19.

Anna oma panus ja mine vaktsineerima, sellega hoolid nii enda kui oma lähedaste ja tutvusringi tervisest ning aitad hoida jõulud vabad piirangutest.

TÄNAME, ET HOOLID!

Vaktsineerimine

COVID-19 vastu vaktsineerimisega saame liikuda tagasi normaalse elukorralduse suunas. Vaata, kus saab COVID-19 vastu vaktsineerida.

8 põhjust, miks vaktsineerida ennast COVID-19 vastu

  • Kaitsed iseend. Haiguse kulg on ettearvamatu ning see võib kahjustada nii noore kui ka vanema inimese tervist ja elukvaliteeti pikaks ajaks.
  • Kaitsed haiglaid. Vaktsineeritud inimesel väheneb koroona raske põdemise oht 4-5 korda. Esiteks ei hakka koroonaviirus vaktsineeritud inimestele nii hästi külge. Teiseks, kui nakkus siiski läbi murrab, põeb vaktsineeritud inimene haigust kergemalt. Tema võimalus haiglasse sattuda väheneb 2-3  korda. Kui sinna tuleb siiski minna, on ravi kiirem ja kergem.
  • Kaitsed teisi. Mida rohkem inimesi on vaktsineeritud, seda vähem saab koroonaviirus levida ning seda vähem on tõsiseid haigestumisi. End vaktsineerides kaitseme kõige nõrgemaid, kes terviseseisundi tõttu ennast vaktsineerida ei saa. Nemad võivad olla meie vanemad, lapsed, sõbrad, tuttavad või lihtsalt tänaval möödujad.
  • Oled vähem nakkusohtlik. Uuringud on näidatud, et kui vaktsineeritud inimene haigestub, võib temalt leida elujõulist viirust vaid paari päeva jooksul, samas kui vaktsineerimata inimene võib olla nakkusohtlik nädala või isegi mitu. Seega, kui tahame kaitsta ka oma lähedasi, tasub kindlasti olla vaktsineeritud.
  • Reisid vabamalt. Vaktsineeritud inimesed ei pea Eesti riiki sisenedes jääma eneseisolatsiooni vähemalt ühe aasta jooksul alates vaktsiinikuuri läbimisest. COVID-19 haiguse läbipõdenute isolatsioonivabastus kehtib kuus kuud alates tervenemisest.
  • Sa ei pea jääma eneseisolatsiooni. Vaktsineeritud inimesed ei pea lähikontaktsena eneseisolatsiooni jääma, vaid saad elada oma tavapärast elu.
  • Käid vabalt restoranis, teatris ja trennis. Kui Sul on lõpetatud vaktsineerimiskuur, saad tõendiga teatrisse, kinno, spordiklubidesse, restoranidesse ja mujale, kus kehtivad piirangud.
  • On üsna kindel, et COVID-19 ei kao ära, vaid jääb meie sekka ringlema. Seega vajame me kõik immuunkaitset, mille saab kõige ohutumalt just vaktsineerimise teel.