2021. aasta muudatused sotsiaalministeeriumi haldusalas

12.01.21

Toetused ja hüvitised

Haigushüvitis teisest päevast

1. jaanuarist hakatakse haigushüvitist maksma alates teisest haiguspäevast. Tööohutuse- ja töötervishoiu seaduse kohaselt maksab tööandja haigushüvitist töötaja 2.–5. haiguspäeva eest senise 4.–8. päeva asemel ning ravikindlustuse seaduse järgi hakkab haigekassa maksma haigushüvitist kõigile töötavatele kindlustatutele haiguse 6. päevast senise 9. päeva asemel.  Töötaja omaosalus väheneb 3 päevalt 1 päevale ning tööandja osalus väheneb 5 päevalt 4 päevale. Muudatus kehtib 1. jaanuarist 30. aprillini. LISAINFO

Tõusevad tööturutoetused

Uuest aastast tõuseb töötutoetuse määr 35%-lt 50%-le töötasu alammäärast. Päevamäär on alates 2021. aastast 9,42 eurot (31 päevaga kalendrikuus 292,02 eurot). Aasta alguses tõuseb ka töötuskindlustushüvitise minimaalne päevamäär. Töötuskindlustushüvitise miinimumsuurus 2021. aastal on 9,73 eurot kalendripäevas.

Aasta algusest suureneb töötukassa ettevõtlusega alustamise toetus 6000 euroni.

Uuest aastast tõuseb ka töötukassa tasemeõppe toetus, nii töötavad inimesed kui töötud saavad kuus ligi 292 eurot.

Tööandjad saavad uuest aastast toetust töötajate digioskuste arendamiseks. LISAINFO

Pensionitõus

1. aprillist tõuseb pension, mis kasvatab keskmiselt vanaduspensionäri sissetulekut enam kui 20 euro võrra. Pensioni baasosa tõstetakse 16 euro võrra ning lisaks tõstetakse täiendavat pensionilisa lapse kasvatamise eest poole aastahinde võrra, mis lisab pensionile veel 3,55 eurot iga lapse kohta ühele vanemale. Ühtlasi tõuseb rahvapension 30 euro võrra 251,61 euroni, mis aitab tagada elatusmiinimumi kõige väiksema pensioni saajatele. LISAINFO

Pensioni esimese samba muudatused

Uuest aastast muutub esimese samba pensioni arvutamise valem. Kogunema hakkab neljas, nn ühendosak. Pensioni suuruse arvutamisel liidetakse alates 2021. aasta algusest kokku neli osa: baasosa, staažiosa, kindlustusosak ja ühendosak. 2020. aasta lõpuga lõpeb kindlustusosaku kogumine.

Uuest aastast saab ka kolme aasta asemel viis aastat varem pensionile minna. Varem pensionile minek sõltub staažist. Samuti saab minna pensionile igal ajal pärast pensioniea saabumist. Pensioni saamist võib katkestada ja alustada uuesti, ning valida, kas lasta välja maksta pensioni täismahus või võtta pool. Seda nimetatakse paindlikuks pensioniks. LISAINFO: personaalne pensioniplaan ja I pensionisamba reform.

Uued ja paremad teenused

Tasuta gripivaktsineerimine kõigile vanemaealistele

1. oktoobrist jõustuvad riikliku immuniseerimiskava muudatused, millega võimaldatakse Haigekassa toel tasuta gripivastast vaktsineerimist kõigile 65-aastastele ja vanematele inimestele. Lisaks laiendatakse vaktsineerimise õigusega õdede ringi. Edaspidi saavad vaktsineerida kõik iseseisva õendusabi pakkujad. Alates 2019. aastast tasub Haigekassa üldhooldekodude ja erihooldekodude elanike gripivastase vaktsineerimise eest. Aastatel 2019 ja 2020 on immuniseerimiskava alusel hooldekodude vaktsineerimiseks vajalikud gripivaktsiini doosid hankinud riik. Ülejäänud elanikkonna vaktsineerimiseks vajalikud vaktsiinikogused jõudsid Eestisse apteegivõrgu kaudu. LISAINFO.

Riik hakkab rahastama ravikindlustamata inimeste sõeluuringuid

Tulevast aastast hakkab Haigekassa toetama mitmeid uusi teenuseid ja ravimeid, nagu vähi sõeluuringuid ravikindlustamata inimestele, käivitatakse vastsündinute galaktoseemia sõeluuring, lisanduvad uued haiglaravimid harvikhaiguste ja kasvajate raviks ning laiendatakse hooldekodudes õendusabi pakkumise võimalusi. LISAINFO

Uued haigekassa poolt rahastatud ravimid ja meditsiiniseadmed

1. jaanuarist täieneb haigekassa poolt rahastatavate ravimite nimekiri nii haigla- kui retseptiravimitega. Olulise täienduse saab C-hepatiidi ravi ning lisandub ka kasvajate ja harvaesinevate haiguste ravimeid, nt uued haiglaravimid leukeemia ja lümfoomi raviks, kahe harvaesineva haiguse raviks, neuroendokriin- ja rinnakasvaja raviks. Samuti tekib uusi ravialternatiive muude haiguste ravis. LISAINFO

1. jaanuarist hakkab kehtima täiendatud meditsiiniseadmete loetelu, kuhu lisandub 102 uut haigekassa poolt rahastatavat seadet, mida patsiendid saavad kodus iseseisvalt või oma lähedaste abiga kasutada. 80% ehk ligi 900 000 eurot järgmise aasta meditsiiniseadmete eelarve lisakulust moodustavad diabeedihaigetele mõeldud seadmed. Seadmete valik laieneb veel erinevate stoomide ja fistuliga, uneapnoega, diafragma stimulaatoriga, lümfitursete või venoosse puudulikkuse ning haavade või haavanditega patsientidele. LISAINFO

Rohkem teenuseid tervisekeskustest

Esmatasandi tugevdamiseks lisatakse uus rahastamise võimalus tervisekeskustele, et täiendada tervisekeskuse meeskonda õe või tervishoiu tugispetsialistiga  (nt vaimse tervise õde, kliiniline psühholoog, kolmas õde). Patsiendi jaoks tähendab see rohkem teenuseid esmatasandil. LISAINFO

Uued teenused ja e-konsultatsioonid eriarstiabis

Tervishoiuteenuste loetellu lisatakse tõenduspõhised ja kulutõhusad uued raviteenused – kaugteraapiad nagu kaugfüsioteraapia ja kaugtegevusteraapia, mis on patsientidele kättesaadavuse tagamiseks olulised eriti maapiirkondades. Lisanduvad uued kardioloogilised teenused, nukleaarmeditsiinilised teenused, palliatiivne hapnikravi ning diagnostikavõimalused (endoskoopilised uuringud, nukleaarmeditsiinilised uuringud), laiendatakse olemasolevate teenuste tingimusi (ekstrakraniaalne täppiskiiritusravi, polüsomnograafia jm).

Käivitub uus teenus arstide erialadevaheliseks e-konsulteerimiseks. Teenuse eesmärk on käivitada ja võimestada tervishoiuteenuste osutajate vahelist ning erialadevahelist nõu küsimist, et parandada ravi järjepidevust ja teenuste kättesaadavust patsientide jaoks. LISAINFO: ravikindlustamata inimeste sõeluuringud ja tervishoiteenuste loetellu lisanduvad.

Asendushoolduse pered saavad peretoetaja

Hooldus-, eestkoste- ja lapsendajaperedele pakutakse alates 2021. aastast peretoe teenust. See tähendab, et pere saab endale kindla inimese, kes suhtleb nendega regulaarselt, jälgib pere toimetulekut lapse kasvatamisel, vajadusel nõustab ja toetab probleemide ennetamisel või lahendamisel. Teenust osutavad sotsiaalkindlustusameti lepingupartnerid üle Eesti. Teenuse võimalust pakutakse igale uuele asendushoolduse perele ning vajaduspõhiselt ka neile, kes juba mõnda aega on last kasvatanud ning on tekkinud vajadus tõhusama toe järele. Peretoe teenus annab asendushooldust pakkuvatele peredele senisest suurema kindlustunde, et pered ei jää oma muredega üksi ning probleeme on võimalik avastada ja lahendada võimalikult vara. LISAINFO

Puudega laste tugiteenuste ESF toetus liigub kohalikesse omavalitsustesse

Alates 2021. aastast saavad raske ja sügava puudega lapsed lapsehoiu-, tugiisiku- ja transporditeenuseid vaid oma kohaliku omavalitsuse kaudu ega pea täiendavalt sotsiaalkindlustusametisse pöörduma. Lapsevanema jaoks muutub tugiteenuste saamine lihtsamaks ja kiiremaks, sest enam ei tule esitada taotlusi mitmele asutusele ja lapsevanem saab teenuste saamiseks pöörduda edaspidi ainult oma kohaliku omavalitsuse poole, kes võimaldab omavahendite ja Euroopa Sotsiaalfondi (ESF) toetusega lastele vajalikud teenused. Kohalikele omavalitsusele loob see võimaluse ise hinnata ja otsustada teenuste vajaduse üle ning saada ülevaade teenustele kuluvatest summadest ja vajalikest teenusmahtudest. Kohalikele omavalitsustele eraldatava toetuse summa aastatel 2021–2022 on 13,6 miljonit eurot. Igale omavalitsusele on määratud konkreetne summa, mis sõltub teenust saavate laste arvust ning toetuse kasutamiseks on sotsiaalkindlustusamet sõlminud lepingud 76 kohaliku omavalitsusega, kus elavad puudega lapsed. LISAINFO

Lihtsustub esmasesse psühhoosi haigestunute sotsiaalse rehabilitatsiooni saamine

2021. aasta algusest võimaldatakse sotsiaalse rehabilitatsiooni teenust ravimeeskonna hinnangu alusel. Teenuse saamise eelduseks ei ole puue, töövõime osaline puudumine või püsiva töövõimetuse olemasolu ning inimene ise ei pea teenuse saamiseks enam taotlust esitama. Vajaliku sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse taotlemiseks tuleb pöörduda sotsiaalkindlustusametisse ning tööalase rehabilitatsiooni saamiseks töötukassasse. Edaspidi algab esmasesse psühhoosi haigestunu taastumine juba meditsiinisüsteemis toimuva aktiivravi ajal ja rehabilitatsiooniteenustega saab alustada sujuvalt, kas juba aktiivravi lõppfaasis või kohe pärast seda, pakkudes kompleksselt taastumist toetavaid tegevusi inimesele ja tema lähedastele ning vajaduse korral proaktiivset abi. LISAINFO

Lisaks tööealistele hakkavad ka kuulmispuudega lapsed ja pensionärid saama kaugtõlketeenust

Alates 1. jaanuarist võimaldatakse kaugtõlketeenust lisaks tööealistele ka kuulmispuudega lastele ja vanaduspensioniealistele. Kaugtõlge on eelkõige mõeldud kiirete igapäevaelu asjade ajamiseks, teenust saab maksimaalselt kasutada 30 minutit korraga. Kaugtõlke teenust saab kasutada Skype vahendusel esmaspäevast reedeni kell 9–17 ja laupäeviti kell 10–16. LISAINFO

Alustab abivahendite pilootprojekt

1. jaanuarist kuni 30. juunini kestab sotsiaalkindlustusameti pilootprojekt, mille eesmärgiks on võimaldada abivahendeid tööealistele inimestele ilma puude või töövõime languseta. Abivahendite soetamise eelduseks on arsti või mõne muu spetsialisti tuvastatud abivahendi vajadus ning väljastatud abivahendi tõend. Pilootprojektis osalevate ettevõtete kontaktid avaldatakse alates jaanuarist sotsiaalkindlustusameti kodulehel. LISAINFO

Algab rahvatervise taotlusvoor

Jaanuari alguses avaneb ka rahvatervise taotlusvoor, mida rahastatakse Norra toetusmehhanismist. Taotlusvooru oodatakse projekte, mis aitavad ennetada koduvigastusi ja parandada infovahetust inimeste kodusid külastavate ametkondade vahel.

Töökeskkonna riskianalüüsid kolivad tööelu infosüsteemi TEIS

1. märtsist avaneb tööandjatel võimalus esitada töökeskkonna riskianalüüs uue tööinspektsiooni tööelu infosüsteemi (TEIS) töövahendi kaudu, mis lihtsustab tööandjatel töökeskkonna riskide hindamist ja  vähendab ettevõtjate ja riigi halduskoormust. Tööandjale kuvatakse süsteemis tema ettevõtte tegevusalale asjakohased ohud ja antakse ka tüüpilised abinõud nende ohtude maandamiseks. Ettevõtja võib iseteeninduse kaudu laadida üles olemasoleva töökeskkonna riskianalüüsi või koostada selle iseteeninduses oleva töövahendi abil. Infosüsteem aitab tõhustada sihitatud töökeskkonna ja töösuhete järelevalvet, parandada andmekvaliteeti, tagada andmete turvalisus ja muuta andmevahetust erinevate asutuste ja tööandjatega kiiremaks. Kontrollige juba täna oma ettevõtte töökeskkonnaga seotud andmeid SIIN.

BREXIT

Euroopa Liidu kodanikud, kes soovivad Suurbritanniasse tööle minna, peavad uuest aastast taotlema tööluba.

Sotsiaalkindlustushüvitiste osas jäävad valdavas osas kehtima senised põhimõtted. Näiteks koguvad inimesed Suurbritannias töötades edasi oma pensioniõigusi, kehtima jäävad senised ravikindlustuse põhimõtted. Erandina ei maksa Suurbritannia enam peretoetusi Eestis elavatele lastele ja vastupidi, kui tööleasumine Suurbritanniasse toimub pärast 1. jaanuari 2021. Peredes, kus üks vanematest on asunud tööle enne seda, jätkub peretoetuste piiriülene maksmine senises korras. LISAINFO 

17 olulist pensioniasja, mida peaksid teadma

Uuel aastal on jõustumas mitmed olulised pensionisüsteemi muudatused, mis mõjutavad nii praeguseid kui tulevasi pensionäre. Lisaks teise samba vabatahtlikuks muutmisele lisandub esimesse sambasse uus komponent ning ka pensionile on võimalik uuest aastast minna koguni viis aastat varem. Neist ja teistest olulisematest muudatustest kirjutab sotsiaalministeeriumi pensionipoliitika juht Kristiina Selgis.

Loe edasi SIIT.

Tasuta nõustamine töövõime või puude raskusastme hindamise taotlejatele

11.01.19

Eesti Puuetega Inimeste Koda (EPIKoda) pakub täiendavat nõustamisteenust töövõime või puude raskusastme hindamist taotlevatele isikutele ja nende seaduslikele esindajatele. Nõustamisteenuse eesmärk on tagada täiendav ja sõltumatu tugisüsteem töövõime ja puude raskusastme hindamist puudutavate küsimuste lahendamiseks.

Nõustamisteenust pakub Kristi Rekand, kes omab magistrikraadi nii sotsiaaltöös kui ka õigusteaduses.

Lisainfo leiab EPIKoja koduleheküljelt.

Nõustamisvoldik: eesti keeles   vene keeles

2020. aasta muudatused sotsiaalministeeriumi haldusalas

17.03.20

Uued ja paremad teenused

Perearsti nõuandetelefonilt 1220 saab isikustatud nõu. Alates 2020. aastast on nõu andval perearstil võimalus näha inimese nõusolekul ka tema terviseandmeid – tehtud analüüse, määratud ravimeid ja põetud haigusi ning seeläbi täpsemat nõu anda. LISAINFO

Haigekassa hüvitab 19 uut ravimit. Haigekassa hüvitab sellest aastast 14 uut haiglaravimit ja 5 uut soodusravimit. Hüvitatavate ravimite hulka lisandusid mitmed ravimid, mis on mõeldud rinna-, pea-, kaela-, pankrease- ning hematoloogiliste kasvajate (erinevate lümfoomide ja leukeemia) raviks. Samuti täienes loetelu kolme uue kopsukasvaja ravimiga (pembrolizumab+pemetrekseed, atezolisumab, durvalumab), mida vajab hinnanguliselt 120 patsienti aastas. Uute ravimite hüvitamine laiendab patsientide valikuvõimalusi ja muudab ravimid taskukohasemaks sadadele inimestele. LISAINFO

Haigekassa rahastab 117 uut meditsiiniseadet. Aasta algusest hakkas kehtima uus meditsiiniseadmete loetelu, kuhu lisandus 117 uut haigekassa rahastatavat seadet. Uue loeteluga laienes uneapnoe, astma, lümfitursete, venoosse puudulikkuse ja haavaravis kasutatavate meditsiiniseadmete valik, samuti on lisandunud loetellu uued stoomitooted, ortoosid ja diabeeditarvikud. LISAINFO

Haigekassa rahastab mitmeid uusi teenuseid. Alates 2020. aastast rahastab haigekassa üldhooldekodudes eraldi teenusena ja senisest suuremas mahus õendusteenust. Samuti hakkab haigekassa rahastama hospiits- ehk elulõpuravi. Hospiitsravi hakatakse rahastama haiglavõrgu haiglates, kus on selleks olemas vastav meeskond ja tingimused. Hospiitsteenus on vajalik nendele inimestele, kelle haigusele ei ole enam tervendavat ravi, kuid kelle vaevusi on võimalik leevendada spetsiifilise meditsiinilise sekkumise abil.

Inimeste tervise kaitseks minnakse üle proviisorapteekide süsteemile. 1. aprillil jõuab pika üleminekuajaga lõpule apteegireform, mille käigus lahutatakse ravimite jae- ja hulgimüük ning apteegipidamise õigus jääb üksnes proviisoritele. Muudatuste eesmärk on suurendada konkurentsi ravimite hulgimüügiturul, kaotada senisest jae- ja hulgimüügi põimitusest tulenev huvide konflikt, vähendada apteegiteenuse sõltuvust ravimite hulgimüüjate ärihuvidest ning suurendada proviisorite kutsealast vastutust apteegiteenuse kvaliteedi eest. Patsientide jaoks tähendab see paremat valikut taskukohasemate hindadega ravimeid ning jätkusuutlikumat ja kvaliteetsemat apteegiteenust. 2019. aasta lõpu seisuga on üle Eesti 215 proviisorite osalusega apteeki, millest 181 vastavad kõigile apteegireformi nõuetele. Nõuetele vastavate apteekide asukohad leiab Ravimiameti kaardilt.

Hooldekodudele hakkas kehtima tegevusloa nõue. 1. jaanuarist kehtib üldhooldekodudele tegevusloa nõue, mille eesmärk on tagada inimestele kvaliteetsem üldhooldusteenus. Tegevusluba omavad hooldekodud peavad tagama, et nii hooldekodu keskkond kui seal töötavate inimeste pädevus vastaksid parimal moel teenuse saajate vajadustele. Tegevuslube väljastab sotsiaalkindlustusamet, kes on 3. jaanuari seisuga väljastanud tegevusloa 150 hooldekodule üle Eesti.

Laste heaolu tagamiseks täienesid nõuded turvakodu- ja asendushooldusteenusele. 1. jaanuarist jõustus turvakoduteenuse pakkujatele tegevusloa nõue ja teenust osutavatele inimestele kvalifikatsiooninõuded. Asendushooldusteenuse pakkumisel pere- ja asenduskodus on laste heaolu tagamiseks ühe pere maksimaalne suurus edaspidi kuus last.

Uuest aastast tekib lastekaitsetöötajatel kutse omandamise kohustus. Lastekaitsetöötaja peab hiljemalt kahe aasta möödumisel teenistusse asumisest omandama sotsiaaltöötaja kutse spetsialiseerumisega lastekaitsele. Kutse andmisel hinnatakse taotleja erialaseid teadmisi ja kompetentse. Kõik enne 1. jaanuarit ametisse asunud lastekaitsetöötajad peavad kutse omandama hiljemalt 2022. aastaks.

Ohvriabi teenuste rahastamine suureneb. Sotsiaalkindlustusameti ohvriabiteenuste kättesaadavuse suurendamisse suunatakse tuleval aastal 100 000 eurot lisaraha. Kokku rahastab riik ohvriabi, vägivallaennetuse ja naiste tugikeskuste teenuseid aastas 2,5 miljoni euroga. Õigus ohvriabile on kõigil inimestel, kes on langenud hooletuse või halva kohtlemise, füüsilise, vaimse või seksuaalse vägivalla ohvriks. Ohvriabi saab iga inimene, kellele on põhjustatud kannatusi või tekitatud kahju, sõltumata sellest, kas kahju tekitaja on tulnud avalikuks ja kas tema vastu on algatatud kriminaalasi. Ohvriabi nõustamine on soovi korral anonüümne. Ohvriabi kontaktid SIIN ja kriisitelefon 116006.

Toetused ja hüvitised

2020. aastal on töötasu alammäär 584 eurot ja minimaalne tunnitasu 3,48 eurot. Töötasu alammäära tõus toob kaasa töötasude ja palga tõusu ning hüvitiste suurenemise. Suurenevad näiteks vanemahüvitis, lapsepuhkuse tasu ja hoolduspuhkuse tasu. Samuti võib töötasu alammäära tõus kaasa tuua kohalike omavalitsuste makstavate toetuste ja hüvitiste tõusu ning mõjutada ka pakutavate teenuste hindu, kui kohalik omavalitsus on need sidunud töötasu alammääraga. LISAINFO

Uuest aastast tõusid töötutoetus ja töötuskindlustushüvitis. Töötutoetuse päevamäär on alates 2020. aastast 6,10 eurot (31 päevaga kalendrikuus 189,10 eurot). Töötuskindlustushüvitise minimaalne päevamäär on 9 eurot. Minimaalne töötuskindlustushüvitis 2020. aastal 31 kalendripäeva eest on 279 eurot.

Erakorraline pensionitõus 1. aprillist. 1.aprillist tõusevad indekseerimise ja erakorralise pensionitõusu koosmõjul vanaduspensionid 45 euro võrra ning selleks tõstetakse pärast pensionite indekseerimist baasosa erakorraliselt 7 euro võrra. Pensioni baasosa kui solidaarsuskomponendi tõstmine mõjutab 2020. aastal ligi 330 000 inimest, sh kõikide vanaduspensionäride ja toitjakaotuspensionäride pensione. LISAINFO

Üksi elava pensionäri toetuse saamise aluseks olev pensioni määr tõuseb 582 eurole. Sellest väiksema pensioni korral makstakse inimesele üks kord aastas toetust, mille suurus on 115 eurot.

Isapuhkus pikeneb. Alates 1. juulist pikeneb 10-päevane isapuhkus 30-le päevale ning isa täiendavat hüvitist hakkab sotsiaalkindlustusamet maksma otse lapsevanemale. LISAINFO

Vanemahüvitise maksmine muutub paindlikumaks. Alates 1. juulist tekib lapsevanematel võimalus kasutada vanemahüvitist sarnaselt lapsehoolduspuhkusega kas ühes osas või osade kaupa kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni. Hüvitist makstakse ka edaspidi siiski 435 päeva eest sünnitushüvitist saanud emale ning 545 päeva eest sellele emale, kes enne lapse sündi ei töötanud ja sünnitushüvitist ei saanud. Hüvitis tuleb ära kasutada enne lapse kolmeaastaseks saamist. LISAINFO

Uuest aastast makstakse keskmise puudega lapsele toetust 138 eurot, raske puudega lapsele 161 eurot ja sügava puudega lapsele 241 eurot. Puudega laste toetusteks on selle aasta eelarves ette nähtud 22,3 miljonit eurot ehk enam kui 9 miljoni euro võrra rohkem kui möödunud aastal. Eestis elab ligi 13 000 puudega last. LISAINFO

Автор: ANGELA HÄRM