Lemmikloomad

Eeskiri näeb ette, et loom ei tohi ringi liikuda ilma järelevalveta, vastasel juhul on tegemist hulkuva loomaga.
Vallavalitsusel on sõlmitud Varjupaikade MTÜ-ga töövõtuleping omanikuta ja hulkuvate loomade püüdmiseks valla territooriumil. Püütud hulkuvad loomad toimetatakse Viljandi kodutute loomade varjupaika.

Varjupaikade MTÜ Viljandi varjupaik:

Asukoht: Tüma, Mustivere, Viljandi vald, 71067 Viljandimaa
Kontakttelefon:  523 8626
E-post: viljandi@varjupaik.ee
Kodulehekülg: http://varjupaik.ee/varjupaigad/viljandi/

Väljakutseid võetakse vastu tööpäeviti 9-17. Väljaspool tööaega reageerime kohaliku omavalitsuse või politsei poolt edastatud väljakutsetele kui on seatud ohtu inimese või looma tervis või elu. Helistades väljaspool tööaega jätke palun kindlasti teade automaatvastajasse.

Kulud, mis on seotud looma püüdmise ja loomade varjupaigas pidamisega, on kohustatud looma omanik kinni maksma.

Hulkuvate loomade äraviimine hoiupaika toimub ainult kooskõlas omavalitsuse ametnikuga.
Kontaktisik: Marleen Linder, keskkonnaspetsialist, tel 5871 8700, e-post marleen.linder@pohja-sakala.ee

Hätta sattunud loom

Kui näete hätta sattunud looma, siis teavitage Põllumajandus- ja Toiduametit kontaktidel vihje@pta.agri.ee või telefonil 605 4750 (vastab automaatvastaja). Teates märkige kuupäev, kus ja mis sündmus aset leidis (täpne aadress), looma liik ja tõug, juhtumi täpne kirjeldus sh kirjeldus looma seisundist ja elamistingimustest. Lisaks teave loomaomaniku kohta (juhul, kui selle kohta on info olemas). Põllumajandus- ja Toiduamet menetleb esmajärjekorras pöördumisi, mis vajavad ametilt kohest reageerimist. Saabunud vihjetele, nende menetlusele ja selle tulemuste kohta amet tagasisidet ei anna.

Marutaud on surmav, kuid 100% ennetatav

Eesti on juba kuuendat aastat marutaudivaba maa, kuid selle staatuse säilitamiseks on oluline roll lemmikloomade vaktsineerimisel. Veterinaar- ja Toiduamet (VTA) teostab kaks korda aastas metsloomade marutaudivastast vaktsineerimist, kuid ka koerad ja kassid peavad olema vaktsineeritud.

VTA loomatervise ja -heaolu osakonnajuhataja Harles Kaup rõhutab, et lemmikloomad peavad olema regulaarselt vaktsineeritud. „Haiguse ärahoidmiseks tuleb pöörduda loomaarsti poole ning lasta vähemalt kord kahe aasta jooksul kass või koer marutaudi vastu vaktsineerida." Vaktsiin on kõigile tasuta. „Riik toetab marutaudivastast vaktsineerimist tagades volitatud veterinaararstidele vaktsiini ning süstiks vajalikud vahendid," lisas Kaup.

Marutaud on levinud meie naaberriigis, samuti on sellel aastal marutaudi juhtumeid olnud Poolas, Rumeenias ja Türgis. Eelmisel aastal tuvastati juhtum Leedus. „Kuna inimesed reisivad palju, siis võib juhtuda, et haigus tuuakse kaasa välisriigist." Marutaudist tingitud inimeste surmajuhtumid on suures osas seotud koerahammustusega. „Käesoleval aastal oli juhtum Norras, kus suri noor naine, kes oli välisriigis koeralt hammustada saanud ning tagasi kodumaale naastes diagnoositi marutõbi," selgitas Kaup marutaudi ohtlikust.

Harles Kaup annab seitse soovitust, kuidas marutaudi ennetada:

  • Vaktsineeri oma koera ja kassi regulaarselt marutaudi vastu. Tee seda vähemalt üks kord kahe aasta jooksul!
  • Ära lase oma loomi hulkuma!
  • Väldi kokkupuuteid võõraste kodu- ja metsloomadega.
  • Õpeta lastele, et võõraid kodu- ja metsloomi ei tohi puutuda, isegi kui nad näivad sõbralikud.
  • Kui sinu lemmikloom saab pureda, siis teavita sellest loomaarsti.
  • Kui saad hammustada, pöördu kiiresti traumapunkti või perearsti poole.
  • Lemmikloomaga reisimisel järgi loomadega reisimise reegleid.

Loe marutaudi kohta lähemalt Põllumajandus- ja Toiduameti kodulehelt.

Veterinaararstid

Deesi Saarm: Kõpu piirkond
Telefon: 5187335

Ivan Ignatov: Arjadi, Jälevere, Karjasoo, Kootsi, Kibaru, Lahmuse, Nuutre, Põhjaka, Päraküla, Rääka, Tällevere, Vihi, Võlli, Enge, Lõhavere, Navesti, Reegoldi, Kõidama, Taevere, Võhmassaare, Aimla, Jaska, Kuhjavere, Kuiavere, Kurnuvere,Kärevere, Mudiste, Mäeküla, Riiassaare, Tääksi, Võivaku ja Ülde külad ja Olustvere alevik, Kõo piirkond.

Telefon: 509 1526; e-post: ivan.ignatov@starline.ee

Ly Aasaküla: Võhma linn
Telefon: 437 7723, 5667 8445; e-post: aasakyla@hot.ee

Seotud õigusaktid:

Loomakaitseseadus
Lemmikloomade pidamise nõuded 
Hulkuvate loomade püüdmise, pidamise ja nende omaniku kindlakstegemise ning hulkuvate loomade hukkamise kord 
Veterinaarseadus

Lemmikloomaregister

Lemmikloomade pidamise nõuded

 Nõuded lemmikloomade pidamiseks sätestab Põllumajandusministri 24. juuli 2008 a määrus nr 76 "Lemmikloomade pidamise nõuded".

Põhinõuded lemmikloomade pidamisele on järgmised:

Lemmikloomal peab olema võimalik tema pidamise ruumis või ehitises vabalt seista, ringi pöörata ja lamada. Puurid, terraariumid ja muud lemmiklooma pidamise ruumid ja ehitised peavad paiknema nii, et nende vahel oleks piisavalt vaba ruumi looma hooldamiseks ning tema tervise ja heaolu kontrollimiseks. Üksteise kohal paiknevate puuride kasutamise korral peavad puuride põhjad olema sellisest materjalist, mis välistab väljaheidete kukkumise alumistesse puuridesse.

Lemmiklooma pidamise ruumi või ehitise põrand või põhi tuleb hoida puhtana. Võrkpõrand, restpõrand või muu augustatud põrand peab olema loomaliigile sobivast materjalist, et välistada looma kinnijäämine ja vigastumine.

Lemmiklooma pidamise ruumi või ehitise valgustus peab võimaldama loomal järgida liigiomaseid käitumisharjumusi. Lemmiklooma ei tohi pidada keskkonnas, kus müratase pidevalt ületab 65 dB.

Lemmiklooma pidamiseks kasutatava väliaediku suurus peab olema vastavuses looma liigi, tõu, suuruse ja aktiivsusega. Väliaediku maapind peab olema varustatud sadevee äravoolukohtadega. Väliaediku maapind ei tohi olla libe ega põhjustada looma vigastumist kukkumise tagajärjel. Võrgust valmistatud tara võrgusilma suurus peab olema selline, et oleks välistatud looma kinnijäämine ja vigastumine.

Lemmikloomale antav sööt peab olema toitev ja tasakaalustatud ning vajaduse korral mineraalide ja vitamiinidega rikastatud. Lemmiklooma jaoks peab olema pidevalt saadaval puhas joogivesi.

Lemmikloomarühmade liitmise korral või rühma uue lemmiklooma lisamise korral tuleb vältida loomadevahelise suhtlemise käigus tekkida võivaid käitumisprobleeme. Teiste loomade suhtes agressiivselt käituvat või neile muul viisil ohtu põhjustavat lemmiklooma tuleb pidada teistest loomadest eraldi.

Lemmiklooma pidamise ruumis või ehitises peab loomal olema võimalus peituda ja varjuda lemmikloomarühma kuuluvate teiste loomade eest.

Lemmikloomade rühmas pidamise korral peab söötmis- ja jootmisvahendeid olema nii palju, et kõik rühma kuuluvad loomad mahuksid sööma ja jooma ühel ajal.

Lemmiklooma poegade võõrutamine peab toimuma poegade ning emaslooma heaolu arvestades sobivaimal ajal. Poegade võõrutamise ajal tuleb emasloomale tagada võimalus pääseda eraldatud ruumi, kuhu pojad ei pääse.

Nõuded koera pidamisel

Koerale tuleb tagada võimalus rahuldada liikumisvajadust, arvestades tema suurust ja temperamenti. Ketis peetava koera kaelarihm ei tohi olla metallist ega poov.

Koera keti kinnitamisel jooksutrossile, peab koer saama liikuda piki trossi 10 m ulatuses ja vähemalt 2 m laiuti kummalegi poole.

Kui koera kett on kinnitatud muule sobivale vahendile, siis peab koer saama liikuda vähemalt 40 m2 ulatuses. Koera kett peab paiknema nii, et oleks välistatud selle keerdumine puu või muu eseme ümber.

Koera väliaediku pindala peab olema: kuni 5 kg kaaluva koera puhul vähemalt 3,5 m2; kuni 10 kg kaaluva koera puhul 4 m2; kuni 20 kg kaaluva koera puhul 4,5 m2; kuni 50 kg või rohkem kaaluva koera puhul vähemalt 7 m2 looma kohta.

Kui väliaedikus peetakse üle ühe koera, tuleb väliaediku pindala arvutamiseks lisada eelnevalt toodud vajalik pindala vastavalt koerte arvule ja nende keskmisele kaalule.

Aasta ringi võib õues pidada vaid sellist koera, kes on kohastunud pidevaks õues olemiseks.

Välistingimustes peetaval koeral peab olema kuut või loomale ebasoodsate ilmastikutingimuste eest kaitset pakkuv muu ruum või ehitis.

Kuudi suurus, ehitus ja varustatus peavad olema koerale sobivad. Kuudi seinad, katus ja põrand ei tohi tuult läbi lasta ning peavad vajaduse korral olema varustatud soojusisolatsiooniga. Kuudi põhi peab asuma maapinnast kõrgemal. Kuudi sissepääsuava peab sobima seal peetava koera suurusega ning ei tohi põhjustada koera vigastumist. Koeral peab kuudis olema magamisalus.

Koera puuris või muus selletaolises ruumis pidamise korral on määruses välja toodud puuri suurused. Puuri suuruse  juures tuleb arvestada  koera suuruse ja puuris peetavate koerte arvuga.

Püütud hulkuva koera karantiiniaja vältel varjupaigas pidamise korral või koera ravi eesmärgil lühiajalise hoidmise korral võib puuri pindala olla kuni 50% väiksem.

Koera pidamise puuri või muu selletaolise ruumi kõrgus peab olema vähemalt võrdne selles peetava koera kahekordse pikkusega rinnakust kuni sabajuureni. Kui samas puuris peetakse mitut koera, määratakse puuri kõrgus suurima koera järgi. Puuri põrand peab olema jäik.

Kui koera peetakse puuris või muus selletaolises ruumis, tuleb teda viia jalutama vähemalt kaks korda päevas.

Emasel koeral peab olema võimalus rahulikult poegida selleks sobivas kohas, mis on loomale tuttav või millega ta on saanud tutvuda varakult enne poegimist. Poeginud koeral peab olema võimalus kutsikate juurest ilma takistuseta ära käia.

Aretuseks kasutatavat emast koera ei tohi liiga sageli paaritada. Paarituse sageduse määramisel tuleb tagada koera tervis ja heaolu, arvestades koera vanust, tõugu, tervislikku seisundit ja eelmise pesakonna seisukorda.

 

Nõuded kassi pidamisel

Kassi pidamise ruumis või ehitises peab olema kassile sobiv varustus küünte teritamiseks ning liivakast väljaheidete jaoks.

Toas või muus suures ruumis kassi pidamise korral peab ruumi pindala kassi kohta olema vähemalt 1 m2, kusjuures ruumi kogupindala peab olema vähemalt 5 m2.

Puuris või muus selletaolises ruumis kassi pidamise korral peab puuri pindala kassi kohta olema vähemalt 1 m2. Kui samas puuris peetakse mitut kassi, peab puuri pindala iga kassi kohta olema vähemalt 0,7 m2.

Püütud hulkuva kassi karantiiniaja vältel varjupaigas pidamise korral või kassi ravi eesmärgil lühiajalise hoidmise korral võib puuri pindala olla lõikes 3 sätestatud pindalast kuni 50% väiksem.