Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga on varustatud Suure-Jaani linna, Võhma linna, Kõpu aleviku, Olustvere aleviku, Koksvere, Kõidama, Kõo, Munsi, Navesti, Reegoldi, Sürgavere, Vastemõisa, Ülde küla kompaktse asustusega osad.

Reoveekogumisalad on kehtestatud keskkonnaministri käskkirjaga. Kõik määratud ja kinnitatud reoveekogumisalad on esitatud kaartidel, millega on võimalik tutvuda Keskkonnaregistri avaliku teenuse abil reoveekogumisalade otsingus.

Veevarustuse ja kanalisatsiooniteenust osutab AS Põhja-Sakala Haldus. Teenused ja hinnakiri on leitav siit.

AS Põhja-Sakala Haldus: Lisainfo vee ja kanalisatsiooni osas

Majandusaasta aruanne 2019
Vee- ja kanalisatsioonivaldkonna tegevuse aruanne 2019
Veeanalüüsid 2019

AS Võhma ELKO (kuni 31.12.2022; alates 01.01.2023 AS Põhja-Sakala Haldus):

Majandusaasta aruanne koos tegevuse aruandega 2019
Tegevuse aruanne 2019
Veeanalüüsid 2019: Võhma Kõo, Koksvere, Võhma
Majandusaasta aruanne 2018
Veeanalüüsid 2018

• Põhja-Sakala Vallavolikogu 22.04.2021 määrus nr 136 "Põhja-Sakala valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kasutamise eeskiri"
• Põhja-Sakala Vallavalitsuse 06.11.2018 määrus nr 6 "Reovee kohtkäitluse ja äraveo eeskiri"

Põhja-Sakala Vallavolikogu algatas oma 27.09.2018 otsusega nr 73 Põhja-Sakala valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava koostamise. Arengukava koostamist koordineerib Põhja-Sakala Vallavalitsus.

Hetkel kehtivad ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kavad:

• Põhja-Sakala valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2020-2032 (vastu võetud 17.12.2020 määrus nr 122)

Joogivee kvaliteedi analüüside tulemustega on võimalik tutvuda Terviseameti veebilehel, kus joogivee terviseohutuse infosüsteemi (VTI) kaudu on vee kvaliteedi andmed kõigile avalikud.

Joogivee kvaliteedi nõuded ja näitajad

Liikuv vesi läheb selgemaks, seisev vesi pahemaks. Eesti vanasõna

On tõsi, et tarbevesi ei ole kunagi täiesti bakterivaba, aga tavaliselt ei ole nende kontsentratsioon tähelepanuväärne. Terviseriskid tekivad ainult siis, kui bakterid saavad paljuneda. Seisev vesi, mille temperatuur on 25–50 °C, soodustab bakterite lisandumist. Praktikas tekib selline oht tühjades hoonetes ja ruumides, mida kasutatakse ajutiselt ning paikades, kus torustiku tupiklõigud ei ole kasutusel.

Bakterite vohamisest põhjustatud hügieeniprobleeme saab usaldusväärselt vältida järgmiselt:

• õige projekteerimine, konstruktsioon ja kasutuselevõtmine;
• õige kasutamine;
• seisva vee vältimine;
• vee temperatuuri seadmine nii, et see ei ole vahemikus 25–50 °C.

Hügieeniriskide kohtadeks tarbeveesüsteemis on näiteks tupiktorud (vesi jääb seisma osades, mida ei kasutata või kasutatakse harva), valed torumõõdud (liiga suured torud põhjustavad ebapiisava veevahetuse), halb isolatsioon, kaitsmata torud.

Põhjuseid, miks joogivesi võib reostuda, on erinevaid sõltumata sellest kas tegemist on ühisveevärgi või erakaevuga. Kui palju sõltub reostuse tekke sellest, et näiteks reostunud pinnavesi, reovesi või hoopiski väikeloomad (rotid, hiired) satuvad kaevuvette, siis valitseb oht ka seisvas vees. Kui veekasutus on majapidamises väike, tekib torude jm veevarustussüsteemi osade seintele biokile. See on limakihiga ümbritsetud mikroorganismide kooslus, mis moodustub materjali pinnale piisaval hulgal orgaaniliste ühendite, mineraalsoolade ja hapniku olemasolul. Samuti leidub biokilet filtrite pinnal, kui neid piisavalt ei hooldata.

Köök

• Pestes nõusid käsitsi, ära lase veel samal ajal joosta. Kui Sul on kahe poolega kraanikauss, täida üks kraanikausi pool pesu- ning teine loputusveega.
• Külma kraanivee joomiseks hoia veega täidetud anumat külmkapis, mitte ära lase veel joosta, kuni see saavutab soovitud temperatuuri.
• Pese puu- ja juurvilju pesukausis. Loputusvett saab hiljem kasutada taimede kastmiseks.

Majapidamine

• Pane pesu- ja nõudepesumasin käima alles siis, kui need on tervenisti täidetud.
• Kontrolli regulaarselt lekkeid ning likvideeri need esimesel võimalusel. Selleks on parim jälgida veearveid ja veearvestit, kus peegeldub esimesena harjumuspärasest suurem tarbimine.
• Kraanide kasutamise järel sulge need hoolikalt ning ühtlaselt, et vältida asjatut veekulu.

Vannituba ja tualett

• Eelista vanniskäigule dušši. Pestes vannis kulutad ligi 3 korda rohkem vett.
• Lühendades duši all käimist 1-2 minuti võrra, võid säästa vett kuni 12 liitrit päevas!
• Hambaid või pead pestes, end raseerides või käsi seebitades keera vesi kinni. Sellega võid säästa ligi 40 liitrit vett päevas.

Aed

• Aurustumist aitab vältida, kui kastad varahommikul või hilisõhtul, mil temperatuur on madalam.
• Võimalusel kasuta kastmiseks eelnevalt kogutud vihmavett.
• Kasta taimede juuri, mitte lehti. Lehti kastes aurustub vesi kiiremini.
• Võimalusel eelista kastekannud automaatsele kastmissüsteemile ehk vihmutile.
• Selleks, et vältida surveprobleeme, ära kasta taimi veetarbimise tipptundidel (vahemikus kl 18.00–22.00).