« Tagasi

Kuidas kohandada kodu liikumisraskusega inimesele?

Suvi on aeg, mil paljudes Eesti kodudes tehakse remonti. Kui aga kodus elab liikumisraskustega inimene, kes kasutab liikumiseks ka abivahendeid -  ratastooli, rulaatorit, lingtõstukit, tuleb elupaik kohandada tema vajaduste järgi. Abivahenditehnik Heigo Harend annab nõu, mida sellisel juhul kodus remonti tehes silmas pidada.

 
Pikaajalise abivahenditehniku Heigo Harendi sõnul tagab kodu kohandamine inimesele mugava ja ohutu elukeskkonna. "Kui suguvõsas või tutvusringkonnas on liikumisraskusega inimene, siis tuleks enne tema kodus ümberkorraldustega alustamist abivajaja päevatoimingud ja vajadused läbi mõelda, kaardistada probleemid ja töötada välja lahendused," selgitab Harend. Tema sõnul on oluline mõista, et iga inimene on ainulaadne ja tema vajadused ning toimetulek erinev. Seega tuleks võimalusel kaasata protsessi ka abivajaja ise, kes oskab sageli kõige paremini öelda, mida oleks tarvis kodus muuta.

Heigo Harendi sõnul saab kohandused jagada kolme gruppi. "Esiteks ehituslikud muudatused, mis tähendab ukseavade laiendamist, lävepakkude eemaldamist ja rampide paigaldamist. Siia alla käivad näiteks ka kaldteede ja tõstukite paigaldamised, kui on vaja liikuda eri korruste või tasapindade vahel. Teiseks spetsiaalsete abivahendite valimine ja paigaldus nagu käetoed, potitoolid ja vannilauad. Kolmandaks peab mõtlema mööbli asukoha ja muu sisustuse peale - et abivahendiga mahuks takistamatult liikuma," loetleb Harend.

Ruumist ruumi liikumiseks on oluline, et elanik mahuks ukseavadest läbi. "Laiema ratastooli jaoks ei pruugi korterite siseuksed olla piisava laiusega, sellisel juhul tuleb ukseava laiendada. Kindlasti takistavad liikumist lävepakud. Kui mingil põhjusel pole võimalik neid päris ära võtta, siis võib paigaldada neisse kohtadesse kaldteed," soovitab Harend.


Suurim väljakutse on vannituba

Kõige rohkem kohandustöid tehakse tavaliselt vannitubades ja WC-des. Tüüpiline pesu- ja tualettruum ei sobi sageli ratastooli kasutavale inimesele. Harend toob välja levinumad mured: "Kapid on liiga kõrged ja kapinupud raskesti haaratavad. Piiratud liikumisvõimega inimese jaoks on raske kasutada vanni. Ka kõrged lükandustega dušikabiinid pole kõige mugavamad ning nende asemele võiks pigem rajada põrandaga tasapinnas dušinurga. Kindlasti tasuks mõelda ka dušitooli kasutamisele, mis on hea lahendus nii erivajadusega inimesele kui eakale. Dušitoole on erinevaid - suuremaid, väiksemaid ja ka selliseid, mille saab seina külge kinnitada."
 
Kui pole soovi vanni dušiga asendada, siis vanni minemise hõlbustamiseks on abi vanniastmest. See sobib inimesele, kel on teatav liikumisvõime olemas.Turvalisust lisavad vanniistmed ja -lauad ning libisemiskindlad matid. Vannis ja dušinurgas ning kätepesuvalamus asuvad veekraanid võiksid aga abivahenditehniku sõnul olla kergesti käsitsetavad, kas siis automaatsed või ühe hoovaga.

Ka standardse tualettruumi sisustus pole Harendi sõnul abivajaja jaoks alati algupäraselt parima lahendusega. "WC-pott on tavaliselt liiga madal ning sageli ei pääse kraanikausile ratastooliga korralikult ligi. Lahendusena võiks paigaldada potile käsitugedega kõrgenduse või vahetada pott kõrgema vastu välja. Valamu puhul tuleks arvestada, et ratastoolis istuv inimene ulataks veekraane keerama ja kraanikausi all oleks tühi ruum," jagab Harend nõuandeid. Lisaks juhib ta tähelepanu manööverdamisruumi vajalikkusele, sest ideaalis võiks saada ratastooliga liikuda igasse suunda meetri jagu. "Kui inimene vajab lingtõstuki abi, tuleb arvestada samuti täiendava vaba ruumiga."

Lülitid ja peeglid võiksid aga abivahenditehniku sõnul olla seina peal sellisel kõrgusel, kus neist ratastoolis istuvale inimesele kasu on. Kappide-sahtlite nuppudest soovitab Harend D-tähe kujulisi pidemeid, sest neist on kõige kergem haarata. 


Köögis aitavad nutikad tarvikud

Kui inimene on suuteline ise köögis toimetama, siis saab köögimööblit kohandada abivahendi kasutajale sobivaks. Oluline on panna madalamale eelkõige need köögikapid, kus sees asuvad igapäevaselt vajaminevad nõud ja köögitarvikud. "Alumise rea kapid on mõistlik asendada sahtlitega või ratastel mahutitega, mida saab vajadusel siia-sinna lükata," soovitab Harend.

Kraanikausi ja tööpindade kõrgus peab samuti sobima ratastoolikasutaja vajadustega. "Köögimööbli juurde võiks kavandada väljatõmmatavad lõikelauad või jätta vähemalt mingis osas tööpinna alla tühja ruumi, kuhu saaks ratastooliga ligi sõita," räägib Heigo Harend. "Ahju kõrgus tuleb reguleerida selliseks, et inimene saaks seda avada ja näeks ka sisse. Väga tähtsad on pistikupesade asukohad, need peaks samuti paiknema ratastoolis istujale ligipääsetavas kohas ja sobival kõrgusel."

Ka söögi valmistamiseks on välja mõeldud hulk tarvikuid, mis aitavad inimest, kelle haardevõime nõrgem või käsi ebakindlam. "On olemas tööpinna külge kruvitavad lõikelauad ja pannihoidja, mis käivad nappadega kinni ja ei lase pannil liikuda, kui sellel samal ajal toitu segada. Köögi seinakapi või laua alla saab aga näiteks kinnitada purgiavaja, mille kasutamine ei nõua inimeselt üheaegselt keeramist ja jõu rakendamist," loetleb Harend mõned kokkamise abivahendid.  Köögi kohandamise puhul sõltub tema sõnul palju sellest, kui palju on elanik võimeline ise süüa tegema. 


Vähem takistusi, kergem liikuda

Ülejäänud eluruumide puhul kehtivad sageli ühed ja samad nõuanded. "Kõige hõlpsam on abivahendiga liikuda paljal põrandal. Kui soovitakse panna maha vaipu, siis tasub valida pigem libisemiskindlad vaibad, kaltsuvaip võib ratastooli jaoks olla tülikam variant," selgitab abivahenditehnik. Ka juhtmed võiks vedada mööda seinaääri ja need korralikult kinnitada, et ei tekiks olukorda, kus abivahendiga inimene juhtmepuntrasse takerdub. 

"Kui on tegu ratastoolis liikuva elanikuga, siis kehtib reegel: mida vähem mööblit ja lahtisi asju põrandal, seda parem. Tähtis on tagada, et inimene saaks oma kodus takistusteta elada ja toimetada," selgitab Harend ja julgustab abivajajate kodu sisustamisega seotud küsimuste korral pöörduma julgesti abivahendikeskusesse, kus aidatakse välja selgitada, mida on tarvis remondi käigus teha.

Kui ees seisab liikumiserivajadusega inimese kodu remont, siis soovitab Harend nõu pidada veel paari spetsialistiga. "Kui tegu on suuremate töödega - vaheseina lammutamine, ukseava laiendamine, vannitoa remont, siis tuleks appi paluda ehitusekspert, vajadusel tuleb teha ka ehitustööde projekt. Rääkimata elektritöödest, mida tohivad teha ainult pädevustunnistusega elektrikud" selgitab Harend. "Teiseks soovitan eluruumide kohandamise asjus uurida kohalikust sotsiaalosakonnast, kas ja millises mahus saaks omavalitsus aidata. Põhjalikku infot leiab ka Sotsiaalkindlustusameti kodulehelt."