Tuuleenergia
Tuuleenergia alamlehe eesmärk on pakkuda usaldusväärset ja ekspertide poolt tunnustatud teavet olulistel teemadel. Jagame siin artikleid, mis aitavad selgitada keerukaid küsimusi ning annavad taustateadmisi, et kogukond saaks teha teadlikke otsuseid.
Tuuleparkide aruteludes on esile kerkinud palju küsimusi, sealhulgas müra mõju ja regulatsioonid. Selleks, et pakkuda selgust ja faktipõhist teavet, toome siia kokku asjatundjate seisukohad, teadusuuringud ning riiklike ametkondade algatused, samuti on lisatud ka korduma kippuvate küsimuste (KKK) rubriik, kus vastame kõige sagedasematele teemakohastele küsimustele.
Teemakohased artiklid ja kirjutised, teadusuuringud
Veber, T. (2025). Keskkonnatervise ekspert: linna liikluskära mõjutab tervist rohkem kui tuuliku müra. Leole, 1 (298). 6. LOE artiklit siit.
Tartu Ülikooli peremeditsiini ja rahvatervishoiu instituudi keskkonnatervishoiu spetsialist Triin Veber
Udam, J.-M. (2025). Tuulikute infraheli pole inimesele kahjulik. Virumaa Teataja, 10. jaanuar. LOE artiklit siit.
Füüsikaõpetaja, Harvardi ülikooli vilistlane Jüri-Mikk Udam
Raadiosaade: Eesri Rahvusringhääling (14.01.2025). Reporteritund. Maismaatuuleparkide planeerimine Eestis. KUULA saadet siin.
Vikerraadio Reporteritunnis arutlevad kliimaministeeriumi kohalike omavalitsuste nõunik Rene Reisner, Järva vallavanem Toomas Tammik, AB Artes Terrae OÜ ruumilise keskkonna planeerija ja Eesti Planeerjate Ühingu liige Heiki Kalberg ning taastuvenergiaettevõtte Sunly Eesti maajuht Klaus Erik Pilar. Terviseameti kommentaari tuulikute mõjust tervisele annab peadirektori asetäitja Mari-Anne Härma. Saate teeb raadiotoimetaja Arp Müller.
Sikk, R. (26.01.2025). Professor Ivo Palu: „Kui me ühtegi tuulikut ei ehita, siis oleme ühel hetkel näljas ja paljas". Maaleht. LOE artiklit siit.
TalTechi elektroenergeetika ja mehhatroonika instituudi kõrgepingetehnoloogia professor Ivo Palu
Terviseameti kodulehekülg (2025). Vaadatud 28.02.2025 Tuuleparkide mõju inimese tervisele | Terviseamet.
Winter, K., Hornsey, M. J., Pummerer, L., Sassenberg, K. (2024). Public agreement with misinformation about wind farms. Nature Communications. LOE artiklit siit.
Sotsiaalministeerium (10.03.2025 kiri nr 5.1-2/679-1). Tuuleparkide tervisemõjudest infokiri. Vaata ka dokumendiregistrist.
Õiguskantsleri 14.04.2025 kiri nr 7-5/250728/2502712 "Tuulepargi eriplaneeringu lõpetamine ülekaaluka avaliku huvi tõttu"
Tomson, A. (2025). Vaadatud 30.04.2025. Koduomanikud ei pea tuuleparkide läheduses eluaseme väärtuse pärast muretsema.
Eesti Kinnisvara Hindajate Ühingu liige ja vara hindaja Aivar Tomson
Korduma kippuvad küsimused (KKK)
Miks Eestis tuuleenergeetikaga tegeletakse?
Eestis arendatakse tuuleenergeetikat, et täita Euroopa Liidu kliimaeesmärgid – eesmärk on saavutada kliimaneutraalsus aastaks 2050. Tuuleenergia aitab vähendada kasvuhoonegaase ja tugevdab energiajulgeolekut. Igal riigil on õigus valida oma energiaallikad ja nende kasutamise viisid. Eestis on seatud eesmärk, et 2030. aastaks peab vähemalt 100% tarbitavast elektrist tulema taastuvatest allikatest.
Kuidas tuuleparke rajatakse?
Tuulepargi rajamine on pikk protsess, mis kestab mitu aastat. Alustatakse sobiva koha otsimise ja tuule mõõtmistega ning suheldakse maaomanikega. Seejärel algab planeerimine ja keskkonnamõjude hindamine, kus tuleb arvesse võtta kohaliku omavalitsuse ja kogukonna arvamust. Kui planeering on kinnitatud ja load olemas, järgneb projekteerimine ja ehitus. Lõpuks ühendatakse park elektrivõrguga ja alustatakse tootmist.
Kas tuulepargid mõjutavad riigikaitset negatiivselt?
Tuulepargid võivad häirida riigikaitse jaoks oluliste seadmete, näiteks radarite tööd. Seetõttu on Eestis kehtestatud piirangud, kuhu ja milliseid tuuleparke tohib ehitada. Kaitseministeerium hindab iga projekti mõju eraldi ja annab vastavad kooskõlastused. Samas peetakse kodumaist taastuvenergiat oluliseks energiajulgeoleku seisukohalt – see vähendab sõltuvust imporditavatest kütustest ja tugevdab varustuskindlust. Põhja-Sakala vallas on tuuleparkide rajamine riigikaitse seisukohalt võimalik.
Palju tuulikuid veel vaja on?
Erinevatele hinnangutele ja piirangutele tuginedes saab maismaale veel rajada 200–300 tuulikut, mis on märkimisväärselt vähem arendajate soovidest, lisaks veel planeeritavad meretuulepargid.
Kas tuuleparkidest saab ikka tegelikult ka odavat elektrit?
Tuulepargid toodavad elektrit "kütusest", millel pole hinda – tuul on tasuta. Elektri hind võib langeda, kui on piisavalt kodumaist tootmist, häid ühendusi teiste riikidega ja salvestusvõimalusi. Lõpphind sõltub lisaks elektri enda hinnale ka võrgutasudest ja maksudest, mille osa on viimasel ajal suurenenud. Nii ongi elektri keskmine hind viimase kolme viimase aasta jooksul küll langenud, ent samas on kasvanud võrgutasude ja muude maksude osatähtsus. Neist on tuuleparkidega otseselt seotud taastuvenergia tasu, ent see vähenes tänavu 1,05 sendilt kilovatt-tunni kohta 0,84 sendini.
Mis on otseliin?
Otseliin on elektriliin, mis ühendab tootja otse tarbijaga, minnes mööda tavalisest elektrivõrgust. Selline ühendus aitab vähendada võrgutasu ja võib muuta elektri soodsamaks, eriti ettevõtetele. Otseliini kaudu tarbitud elektri eest tuleb siiski maksta taastuvenergia tasu ja elektriaktsiisi. Otseliini võib rajada kuni kuue kilomeetri kaugusele tootmisseadmest, kuid seda piiri soovitakse muuta. Lõppkokkuvõttes otsustatakse otseliini tasuvus majandusliku otstarbekuse põhjal.
Kas tuulepargi mõjupiirkonnas elavad inimesed saavad odavamat elektrit?
Automaatselt ei saa. Küll aga on võimalus, et tuulepargi arendaja ja kohalikud elanikud lepivad kokku odavama hinnaga elektri ostmise võimaluse. Elekter jõuab sel juhul tarbijani ikka mööda tavapärast jaotusvõrku, lihtsalt arendaja poolt müüduna.
Kui ma luban rajada enda kodu lähistele tuuliku või tuulepargi, siis millist kasu mina sellest saan?
Tuulepargi läheduses elav inimene saab rahalist hüvitist. Selle eeldus on, et elukoht asub tuulikust 2–3 km raadiuses sõltuvalt tuuliku kõrgusest. Maksimaalne tasu võib olla kuni poole aasta alampalk eluruumi kohta, aga see võib olla ka mõnikümmend eurot kuus sõltuvalt tuulepargi suurusest, elektrihinnast ja tootmismahust. Lisaks võivad arendaja ja kohalikud elanikud omavahel kokku leppida muudes hüvedes, näiteks investeeringutes kohalikku taristusse.
Kui lähedale minu kodule tohib tuuliku ilma minu loata püstitada?
Tavapraktikas peab tuulik paiknema vähemalt ühe kilomeetri kaugusel elamust, omanikuga kirjalikul kokkuleppel võib see kaugus olla vähendatud 700 meetrini. Põhja-Sakala vallas on aga nõuded rangemad: 150 meetrist kõrgemad tuulikud peavad asuma vähemalt 1,5 km kaugusel, lähemale ehitamiseks peab olema kinnistu omaniku kirjalik nõusolek.
Millest tulenevad sellised kauguste valikud?
Kaugusnõuded on seotud müra, infraheli, vibratsiooni ja elektromagnetväljade võimaliku mõjuga. Senised uuringud näitavad, et 700 meetrit on üldiselt piisav, aga planeeringutes lisatakse sellele sageli varu. Põhja-Sakala vald on läinud turvalisuse huvides konservatiivsemat teed ja kehtestanud pikemad vahemaad.
Kas kohalike elanike vastuseisust kui ülekaalukast avalikust huvist planeeringu lõpetamiseks ei piisa?
Planeeringu lõpetamiseks ei piisa ainult kohalike elanike vastuseisust. Otsustamisel kaalutakse nii kohalikke huve kui laiemat avalikku huvi, nagu taastuvenergia vajadust ja kliimaeesmärkide täitmist. Avalik huvi on määratlemata mõiste, mida tuleb sisustada konkreetse olukorra kontekstis. Eriplaneeringus tuleb leida tasakaal erinevate huvide vahel.
Kas planeerimismenetluse alustamine tähendab, et tuulepargid tulevad kindlasti?
Ei tähenda. Planeerimismenetluse eesmärk on selgitada välja, kas tuulepargi rajamine on üldse võimalik ja mõistlik. Menetlus võib katkeda, kui selgub, et projekt ei sobi, mõjud on liiga suured või puuduvad rahalised vahendid. Ka siis, kui arendaja ei kata kulusid, võib protsess lõppeda. Kogu menetluse vältel kaasatakse ka avalikkus ning kõigil on võimalus oma arvamust avaldada.
Kas keskkonnamõjude hindamise ja planeerimise protsessi saab usaldada?
Mõlemad protsessid on seadustega reguleeritud, keskkonnamõjude hindamist viivad läbi litsentseeritud eksperdid ning järelevalvet teevad sõltumatud ametiasutused. Arendaja rahastab küll hindamist, kuid hindaja valitakse enamasti hankega kohaliku omavalitsuse poolt. Eestis järgitakse selle protsessi kvaliteedi tagamiseks juhendeid ja standardeid.
Kas elektrituulikutel on mõju tervisele?
Uuringud näitavad, et tuuleparkide läheduses elavad inimesed võivad kogeda ärritust või stressi, kuid usaldusväärseid tõendeid mõjust tervisele pole leitud. Valdkondlikud teadusuuringud jätkuvad. Miljonid inimesed maailmas elavad tuuleparkide läheduses ilma tõendatud tervisemõjudeta.
Kas tuulikud mõjutavad taimestiku kasvu?
Tuulikud võivad öösel kergelt muuta mikrokliimat, suurendades vee aurumist, kuid enamik uuringuid näitavad, et mõju taimestikule on väike, olematu või isegi positiivne. Mõju võib erineda sõltuvalt asukohast ja tingimustest, kuid üldiselt ei takista tuulepargid taimede kasvu.
Mis juhtub lindude ja loomadega?
Mõjud elustikule selgitatakse välja enne tuulepargi rajamist keskkonnamõjude hindamise käigus. Kui selgub, et mõju on oluline ja seda leevendada ei saa, jäetakse ala kasutamata. Levinud on ka leevendusmeetmed, nagu tuulikute ajutised seiskamised, tuulikulabade märgistamine või asukoha valik asulate lähedale, kus loomi liigub vähem.
Linnusõbralikum on kasutada pigem vähem, aga võimsamaid tuulegeneraatoreid, kuna sel juhul paigutatakse tuulikud maastikule hõredamalt.
Kui palju vajatakse maad?
Kaasaegsed tuulikud on võimsamad ja neid on vaja vähem, seega on ka maavajadus väiksem. Eesti senine praktika näitab, et ühe tuuliku tarvis vajatakse ligikaudu 1–2 hektarit maad. 10 tuulikuga pargi maavajadus on umbes 13–14 hektarit.
Tuuleparkide rajamine võib kaasa tuua metsaraie vajaduse konkreetses piirkonnas.
Kas tuulikute rajamine kujutab ohtu põhjaveele ja jõgede veerežiimile?
Tuulikud võivad põhjustada väikseid kohalikke muutusi pinnasekihtides, kuid nende mõju põhjaveele on väga väike. Oluline on teha enne ehitust põhjalik hüdrogeoloogiline ja geotehniline uuring.
Kas tuulepargi rajamine võib mõjutada kinnisvara hinda?
Eestis pole seni tehtud põhjalikke uuringuid, kuid rahvusvaheline kogemus kinnitab, et mõju hindadele võib esineda, aga see võib olla ka ajutine. Mõju on väiksem, kui kinnisvara asub tuulikutest kaugemal ja on heas seisukorras. Kindlasti on vaja siin suuremat õigusselgust tegutsemiseks võimaliku hinnalanguse puhul.
Kes demonteerib amortiseerunud tuulepargi?
Tuulepargi eemaldab arendaja, kes katab ka kulud. Kui arendaja pankrotistub, võib vastutus langeda maaomanikule, kui lepingus pole teisiti sätestatud. Seetõttu on oluline, et lepingutes oleks selgelt kirjas, kes vastutab tuuliku demonteerimise eest.
Milliseid lepinguid sõlmitakse maa kasutamiseks sellele tuulikute rajamiseks?
Levinum on hoonestusõiguse leping, mis võimaldab arendajal ehitada tuuliku teisele kinnistule. Lepingud kestavad tavaliselt 30–50 aastat ja kantakse kinnistusraamatusse. Tasu võib olla fikseeritud või seotud toodetud elektri kogusega.
Mis on visualiseeringud?
Visualiseeringud on graafilised pildid või 3D-mudelid, mis näitavad, kuidas tuulepark maastikku muudab. Need aitavad kohalikel elanikel ja otsustajatel paremini mõista, milline võiks planeeritav park välja näha.
Mis on varjutamine?
Varjutamine on häiring, mida põhjustab läbi pöörlevate labade paistva päikese vari. Tervisemõjusid pole leitud, kuid nähtus võib olla visuaalselt häiriv. Häiringu vältimiseks saab tuulikuid perioodiliselt välja lülitada või kohandada nende asukohta.
Mida saad teha Sina Põhja-Sakala valla elanikuna?
Hoia end kursis valla kodulehe ja ajalehe kaudu. Osale avalikel aruteludel, infopäevadel ja avalda arvamust. Kui soovid planeeringutega kursis olla, anna vallale sellest teada ja palu ennast kaasata. Kodanikualgatus ja infoteadlikkus on tugeva kogukonna aluseks.