2026. aasta ohuteavituse süsteemi testid

Päästeamet testib 2026. aastal ohuteavituse süsteemi EE-ALARM kolmel korral:

• 18. märtsil
• 10. juunil
• 14. oktoobril

Nendel kuupäevadel käivitatakse kõik ohuteavituse kanalid, sh sireenid (vaata sireenide
asukohti allpool).

• Lõuna paiku saadetakse mobiiltelefonidesse tekstsõnum (SMS) eelinfoga testi toimumise kohta.
• Vahemikus 15.00–15.10
  o käivitatakse sireenid,
  o saadetakse teavitused Eesti äpi ja „Ole valmis!" mobiilirakenduste kaudu,
  o näeb ERR kanalites (ETV, ETV+, ERR.ee veebilehel ja äpis „ERR Uudised") ribateksti ohuteavituse testi kohta.

Miks testid toimuvad:

Reaalses ohuolukorras peab viivitamatu ohuteavituse süsteem toimima. Oluline on kontrollida süsteemi töökindlust ja veenduda vahepeal tehtud paranduste ja täienduste toimimises ning leida kitsaskohti. Päästeamet hakkab ohuteavitussüsteemi erinevaid kanaleid nii koos kui ka eraldi edaspidi sagedamini testima.

Lisainfo:

• Enne testimist räägi oma lähedastega, eriti laste ja eakatega, et tegelikku ohtu pole ja tegemist on testiga.
• Selleks, et ohuteavitust mobiilirakenduste kaudu saada, laadi alla Eesti äpp või „Ole valmis!" mobiilirakendus ja luba ka teavitused.
• Nii äpiteavituste kui ka SMSi saatjaks on alati EE-ALARM.
• Ohuteavituse süsteemi EE-ALARM kohta saad täpsemat infot veebilehelt olevalmis.ee. Sealt saad lugeda ka kriisiolukorra käitumisjuhiseid ning kuulata sireeni heli.
• Aita ohuteavituse süsteemi paremaks muuta: testimise järel anna oma tagasiside Kriis.ee lehel. See aitab päästeametil hinnata kogu süsteemi toimivust ja tuvastada võimalikud kitsaskohad.

Mida päris ohuolukorras teha, kui kuuled sireene?

Kui kuuled sireene või saad EE-ALARMilt teavituse varjuda, mine kohe lähimasse siseruumi, võimalikult madalale korrusele, tugevate seintega ruumi ja eemale akendest.

Testide ajal tee läbi mõtteharjutus, kuhu ohuolukorras varjuda:

• Ohuolukorras on reageerimise kiirus kõige olulisem.
• Parim varjumiskoht on tegelikult seal, kus sa parasjagu oled.
• Plahvatuse ohu eest liigu madalatele korrustele, akendeta tugevdatud seintega ruumi, võimalusel keldrisse. Hoia kindlasti akendest ja klaasseintest eemale.
• Kui oled õues ja ühtegi siseruumi läheduses pole, siis parim viis sel hetkel end kaitsta on heita pikali maalohku või kraavi ning katta pea kätega. Ka tänaval pikali heitmine on parem kui püsti jäämine.
• Kõige ohtlikum on jääda püsti ja nähtavaks.

Kuidas varjuda ja selleks valmistuda, vaata veebilehelt olevalmis.ee/varjumine.

Sireenide kuuldeulatus Eesti kaardil:

Päästeamet
 

Üleriigiline ohuteavituse test kasvatab meie kõigi turvalisust

Eestis on viimase nelja aastaga arendatud välja riiklik ohuteavituse süsteem EE-ALARM, mille kaudu saadetakse elanikkonnale ohu korral kiireid ja vahetuid teavitusi. Teavitussüsteem on pidevas arendamises, et muutuvate olude ja võimalustega sammu pidada. Selleks, et süsteem toimiks veatult ning võimalikud kitsaskohad tuleks välja õigel ajal, korraldatakse regulaarseid teste.

Järgmine ohuteavitussüsteemi test toimub 18. märtsil 2026. Kui ühelt poolt on tegemist süsteemi töökindluse kontrollimisega, siis teisalt on see elanikkonnale suurepärane võimalus läbi mõelda, kuidas ohuolukorras päriselt tegutseda. Just inimesed ehk ohuteavituse vastuvõtjad on kogu teavitussüsteemi olulisim lüli ning seetõttu on teadlik  käitumine hindamatu väärtusega.

Mida teha, kui saad ohuteavituse?

Ohuteavitus võib inimesteni jõuda mitme erineva kanali kaudu: SMS-teavitusena, teavitusena Eesti äpis või „Ole Valmis!" äpis, ribatekstina ERRi erinevates kanalites (ETV, ETV+, uudisteportaal ja äpp) ning suuremates asulates ja nende lähiümbruses ka sireenivõrgustiku kaudu.

Lähiaastail on ohuteavitussüsteemi lisandumas ka välkteavituse ehk cell broadcasti tehnoloogia, mille abil saab teate saata telefoni heli, vibratsiooni ja valgust kasutades, sõltumata sellest, kas antud seaded on telefonis lülitatud sisse või välja. Nagu öeldud, on teavitussüsteem pidevas arenemises, et võimaldada ohust teada andmist parimal võimalikul moel.

Ohuteavitust edastav sõnum on alati lühike ja selge – see annab teada, mis on juhtunud, ning kuidas ohuolukorras käituda. Need juhised on abiks, et ohuolukorras võimalikult valutult hakkama saada. Seepärast on oluline sõnum alati tähelepanelikult läbi lugeda. Kui sõnumis leiduvast infost tundub väheks jäävat, saab kriisiolukorras lisainfot veebilehtedelt kriis.ee ja olevalmis.ee ning riigiinfotelefonilt 1247. Meeles tasub pidada, et usaldada tuleb ainult ametlikke infoallikaid. Nii väldime pahatahtliku valeinfo haardesse sattumist.

Sireen tähendab alati ja ainult üht: varju kohe lähimasse siseruumi!

Ohuolukorras loeb sõna otseses mõttes iga sekund ja seetõttu on oluline, et inimesed teaksid, kuidas ohu puhul tegutseda. Kui teiste ohuteavituse kanalite kaudu saad teada, missuguse ohuga on tegemist ning kuidas edasi toimida, siis sireeniheli sellist infot edasi ei anna.

Kui riik sireenid käivitab, tähendab see absoluutselt alati vajadust varjuda viivitamatult lähimasse siseruumi. Meeles tasub pidada, et parim varjumiskoht on tavaliselt seal, kus parajasti oled. Kui oled hoones, siis jää sinna. Plahvatuse ohu eest liigu madalamatele korrustele, akendeta ning tugevdatud seintega ruumi, soovitavalt keldrisse. Kindlasti hoia akendest eemale. Pea meeles, et iga takistus sinu ja ohu vahel võib päästa rasketest vigastustest või surmast.

Päästeameti uuringutest selgub, et olukorras, kus inimene on kodus ja saab ohuteavituse korraldusega varjuda, otsib oma kodus sealt lahkumata ohutuma paiga 68% inimestest. See on ka õige käitumine. Pea viiendik inimestest aga otsustaks oma kodust lahkuda, seades nii ohtu oma elu.

Need arvud näitavad, et suur osa elanikkonnast on ohu korral käitumise reeglitega võrdlemisi hästi kursis, kuid arvestatava hulgani inimestest tuleb nende juhistega veel jõuda. Üleriigiline ohuteavituse test on selleks hea võimalus ning annab igaühele põhjuse ka isiklik kriisiplaan läbi mõelda. Kriise ei tasu karta, kuid kriisideks tuleb valmis olla. Nii saab koguda veendumust selleks, et kui oht peaks meid päriselt tabama, oskame käituda nii, et hoida halvima eest iseennast ning lähedasi. Teadmised ja oskused on osa meie kindlustundest.

Lisaks märtsikuisele testimisele kontrollitakse üleriigilise ohuteavituse toimimist tänavu veel ka 10. juunil ja 14. oktoobril.
 

Diana Samalea, Päästeameti ohuteavituse nõunik-projektijuht