Põllumajandus- ja Toiduamet jagab olulist infot lindude gripi leviku piiramiseks – lihtsad sammud, millega saab iga kodulinnupidaja oma linde kaitsta.

Kui Sul on kasvõi üks kana või ükskõik milline teine kodulind, siis ole hea ja mõtle läbi oma linnu haigestumisriskid ning teavita lindude pidamisest Põllumajandus- ja Toiduameti (PRIA) põllumajandusloomade registrit. Niimoodi saame edastada Sulle vajalikku infot ning kui linnud peaksid haigestuma lindude grippi, siis ei jää Sa hüvitisest ilma.

Lindude gripi leviku piiramisse saab panustada igaüks. PRIA loomatervise ja -heaolu osakonna juhataja Olev Kalda annab lihtsad soovitused, mida järgida.

Kuidas ära tunda, et linnud võivad olla haigestunud lindude grippi?

Lindude gripp on salakaval haigus. Veelindudel ei pruugi üldse haigustunnuseid esineda. Tavaliselt muutuvad lindude grippi nakatunud linnud loiuks. Nad ei häälitse, on uimased ja isutud. Nende hari, lokuti ja jäsemed muutuvad sinakaks ning pea võib olla turses. Linnud ei mune enam ning nende kõht võib olla lahti. Tavaliselt hakkavad linnud surema.

Mida saad teha oma lindude kaitseks?

• kui Sul on vähemalt üks põllumajanduslind (nt kana, part, hani), pead registreerima enda linnupidamise koha PRIA põllumajandusloomade registris;
• pea linde sisetingimustes. Võimalusel pea kanalisi eraldi partidest ja hanedest;
• välista lindude kontakt vee- ja metslindudega;
• hoia sööta, allapanu ja muud materjali sellises kohas, kus kokkupuude vee- ja metslindudega on välistatud;
• ära lase kõrvalisi isikuid oma lindude juurde;
• enne lindude juurde minemist ja nende toitmist pese käed ning vaheta riided ja jalanõud;
• juhul kui märkad lindude haigestumist või ebatavalist suremust, siis teavita sellest veterinaararsti;
• välisriigist tohib linde ja haudemune tuua vaid veterinaarsertifikaadi alusel.

Mida teha, kui leiad surnud linnu:

• Juhul, kui leiad hukkunud veelinde (haned, luiged), hulganisti surnud metslinde või surnud röövlinnu (kullid, kotkad) korjuse, siis palume sellest teavitada helistades infotelefonil +372 605 4767 või veebirakenduse linnugripp.ee kaudu. Kindlasti ei tohiks ise linde kokku koguda ning neid kuhugi toimetada, sellega võite viiruse levikut suurendada. Vajadusel võtab amet ka proovid.

Lindude gripp võib ohustada ka imetajaid, mistõttu kaitse oma loomi.

Inimeste nakatumise juhtumeid Euroopa Liidus seni kinnitatud pole. Imetajatel on järjest rohkem lindude gripi viiruse leide. Meie lähiriikides on taudi tuvastatud rebastel, polaarrebasel, kährikul, saarmal, ilvesel, karusloomakasvanduses nii sinirebasel kui ka Ameerika naaritsal. Grippi on diagnoositud ka koduimetajatel, näiteks kassidel ja koertel Poolas ja Itaalias ning lammastel Norras ja Ühendkuningriigis.

Selleks, et kaitsta end ja oma lemmiklooma, kasuta ettevaatusabinõusid:

• ära puutu haigeid, näiteks närvinähtudega ja surnud linde, loomi ning nende väljaheiteid;
• vältimatul puutumisel kasuta isikukaitsevahendeid nagu ühekordsed kindad, kaitseriietus ja mask;
• väldi lindudelt pärineva toore liha või rupskite söötmist lemmikloomale.

Piirkondades, kus on kinnitust leidnud lindude gripi viiruse ulatuslik levik metslindudel või on tekkinud tõenäoliselt lindude gripi viirusega nakatunud loomadel suremus, tuleb vältida kokkupuudet surnud või haigete loomadega ja pidada koer rihmas ja hoida kass siseruumides.

Lindude gripp on väga nakkav, ägedalt kulgev nii uluk- kui ka kodulindude viirushaigus. Kõrge patogeensusega lindude gripp kuulub eriti ohtlike loomataudide hulka, kuna põhjustab lindude massilist haigestumist ja suurt suremust ning seeläbi ulatuslikku majanduslikku kahju. Haigusele puudub ravi. Kui gripp jõuab lindlasse, siis tuleb paraku kõik linnud nakkuse edasise leviku tõkestamiseks hukata.

Infot kodulindude pidamise teavitamise kohta leiab PRIA kodulehelt.

 

Avapilt on illustreeriv. FOTO: Heute.at