Täna, 23. oktoobril, pühitseti Suure-Jaani kiriku tornikukk ja -kuul ning tõsteti need taas oma auväärsele kohale kirikutorni tippu.

Pidulikule sündmusele kogunes kirikutäis uudistajaid. Paljude rõõmuks oli kohal ka mehhaanikute suguvõsa esindaja Ilmar Kuresson – mees, kes 1950. aastal sellesama kuke ja kuuli esimest korda torni viis. Nüüd, 97-aastasena, viibib ta Lõhavere Ravi- ja Hooldekeskuses, kuid elab südamega kiriku taastamistöödele kaasa.

Tornikuuli sisse asetati tänase päeva meenutuseks ajakapsel, kuhu pandi ajalehed Eesti Kirik ja Sakala, annetajate nimed, mündid ning lühike ülevaade kiriku remonditööst.

Suure-Jaani kiriku tornikukk ja -kuul on läbi aja olnud tunnistajaks paljudele ajaloosündmustele. 1938. aastal vahetati vana roostetanud muna välja uue vastu, mis valmistati vaskplekist ja kaeti nikliga. 1950. aastate alguses pälvis torn erilise tähelepanu, kui ööpimeduses heisati kirikutorni tuulelipule salaja sinimustvalge lipp. Selle eemaldamine osutus toonastele võimudele raskeks ettevõtmiseks – automaadivalangudki kõlasid –, ent kirikutorni taastamine jäi lõpuks taas kohalike meeste, nende seas Ilmar Kuressoni, hooleks.

Täna särab torn taas kullas ja uhkuses, olles tänu kogukonna ühisjõule ning annetajate abile saanud uue elu.
 

Avafotol: Ajakapsel ja selle sisu enne kirikutorni asetamist. FOTO: Peep Siim

Vaata rohkem pilte sündmusest galeriist: Kukk lendab kirikutorni. FOTOD: Marko Reimann

 

Ilmar Kuresson viis 1950. aastal kirikutorni kuke ja kuuli. FOTO: Erakogust   Täna, 97-aastasena, elas ta kirikus toimunud pühitsemisele südamlikult kaasa.
 

Uudise koostamisel on kasutatud Tõnu Kuke kirjutist „Tornikuke paradoks", mis ilmus ajalehes Leole [oktoober 2025, nr 10 (307), lk 22].