18. veebruaril toimus Suure-Jaani gümnaasiumis traditsiooniline kõnevõistlus, mille tänavuseks teemaks oli „Mida minu jaoks tähendab olla eestlane?". Võistlusel astus üles 17 julget ja sisukat noort – neist 8 gümnaasiumiastmest ning 9 üheksandatest klassidest.

Noored esitasid oma mõtteid veenvalt ja küpselt. Kõiki kõnesid oli huvitav kuulata, sest neist peegeldus siiras uhkus oma rahvuse ja päritolu üle. Mitmes kõnes tõstatus Eesti ajalugu ning arusaam, et tänane vabadus ja võimalus elada oma riigis on suuresti meie esivanemate pingutuste ja visaduse tulemus.

Žüriiliige ja Põhja-Sakala raamatukogu direktor Monika Jõemaa võttis noorte mõtted kokku järgmiselt:

„Noorte kõnedest jäid kõlama märksõnad, mis avavad eestlaseks olemise sisu ja väärtusi: inimesed ja loodus, hoolimine ja eesti keel, laulupidu, tagasihoidlikkus ja lubadustest kinnipidamine, neli aastaaega, vastupidavus, pärimuse hoidmine ja töökus, pere ja vanavanemad, saun, turvatunne Eestis, traditsioonid ja kultuur kui rahvusliku identiteedi kandja.

Mainimist leidsid ka sini-must-valge lipp, rukkilill, eestlase jonn ja visadus, küüditamise mälestus, laulev revolutsioon, Andres ja Pearu, kodune toit, kadakalõhn ning palju muud.

Rõõmustav on näha, et eestlaseks olemise mõtestamine on ajas püsinud järjepidev – tänased noored kannavad ja väärtustavad samu põhimõtteid, mis on olnud olulised nende vanematele ja vanavanematele. Sellised ettevõtmised arendavad noorte mõtlemis- ja esinemisoskust, õpetavad oma seisukohti põhjendama ning annavad julgust avalikult sõna võtta."

Perepärimuse ja ajaloolise mälu olulisust tõi esile ka üritust kuulama tulnud lapsevanem:

„Mitmed noored olid arutanud teemat oma vanaemade ja vanaisadega ning põiminud kõnedesse perelood ja mälestused keerulistest aegadest. See andis esinemistele erilise sügavuse.

Eestlaseks olemist seostati ka südamelähedaste tegevustega – spordi ja muusikaga –, mis aitavad hoida traditsioone, pärimust ja ühtekuuluvustunnet ning annavad võimaluse tulevikus oma riiki väärikalt esindada.

Kõnesid kuulates tekkis siiras rõõm ja kindlustunne – meie koolinoored on targad, hoolivad ja väärtusi hindavad," sõnas lapsevanem Maarja Palu.

Kõnevõistlusel toodi välja viis parimat:
    1. koht – Carmen Markus (gümnaasium)
    2. koht ja publiku lemmik – Romet Lepik (gümnaasium)
    3. koht – Carolin Nõgel (gümnaasium)
    4. koht – Isabel Palu (9.a klass)
    5. koht – Anett Nuka (gümnaasium)

Üheksandate klasside arvestuses kuulus esikolmikusse Isabel Palu, Mirtel Kredemann (9.a klass) ja Grete-Liis Antson (9.a klass).

Carmen Markus esitab oma võidukõne 24. veebruaril Lembitu ausamba juures toimuval vabariigi aastapäevale pühendatud pidulikul aktusel.

Südamlik tänu kõnevõistluse korraldamise ja õpilaste juhendamise eest õpetaja Ene Kõvatomasele ning põhikooli eesti keele õpetajatele. Tänu kuulub ka kogu kooliperele – sellised ettevõtmised rikastavad koolielu ning annavad noortele võimaluse oma mõtteid julgelt ja sisukalt väljendada.

FOTOD: Ragnar Aidak