Äsjane ründedrooni plahvatusega lõppenud intsident Lõuna-Eestis kinnitab vajadust viia tehnilise võimekuse arendamine idapiirilt kogu Eestit hõlmavaks droonikindluseks, rõhutas siseminister Igor Taro pärast kohtumist Vabariigi Presidendi Alar Karisega.

„Õnneks möödus viimane drooniintsident ohvriteta. Küll aga nägime taaskord, et kaasaegne tõhus droonikaitse on üks Eesti julgeoleku – nii välis- kui ka sisejulgeoleku – kiireloomuline ülesanne. See on raha- ja inimmahukas ülesanne. Meenutan, et NATO viimase tippkohtumise ühe teemana arutati vajadust suunata 1,5% SKP-st elanikkonnakaitsesse. Kas meil saab tänaste uudiste valguses olla teist valikut? Ei. Küsimus on Eesti inimeste julgeolekus ja turvalisuses," ütles Taro.

Taro sõnul on Eesti viimastel kuudel üha kiiremas tempos arendanud võimekust meie idapiiri ületavate droonide tuvastamiseks ja tõrjumiseks. „Venemaa alustatud agressioonisõda Ukrainas tähendab sisuliselt seda, et nüüd on kogu Venemaa ka ise lahinguväli. Meie aga ei saa droonitõrje puhul rääkida enam ainult idapiirist. Mis tähendab, et droonide tuvastamise ja tõrjumise esmase, kuid tõhusa tehnilise võimekuse loomine peab lähtuma kogu Eesti territooriumi kaitsmise vajadusest. See omakorda tõstatab kohe vajaduse ka veelgi enama hästi koolitatud personali ja väljaõppe järele," sõnas Taro.

Siseministri hinnangul on oluline vaadata kiiresti üle ka Eesti õigusruum. „Küsimus on selles, kes, millal ja kuidas võtab vastu otsuse kasutada droonitõrjet, mis tähendab drooni hävitamist. Kui seni on õhupiir tinglikult jagatud nii, et alla 300 meetri kõrgusel lendavad droonid on PPA pärusmaa ja sealt kõrgemal lendavad kaitseväe omad, siis kindlasti on nüüd kiiresti vaja otsust, kas selline piiri tõmbamine ja vastutuse jagamine on enam mõistlik. See on laiapindse riigikaitse ja ladusa siseriikliku koostöö küsimus. Siia juurde kuulub kindlasti ka droonijuhtumite erinevate stsenaariumite läbiharjutamine kaitseväega kiireks reageerimiseks ja elanike ohuteavituse ning käitumisjuhiste tagamiseks," märkis Taro.

Siseministeerium
 

Päästeameti soovitused, et kui leiate kahtlase drooni:

• Ärge minge droonile lähedale, sest seal võib olla plahvatamata lõhkeainet.
• Helistage kohe häirekeskusesse numbril 112.
• Liikuge ise ohutusse kaugusesse.
• Hoiatage läheduses viibivaid inimesi ja ärge lubage kedagi leitud eseme lähedusse.
• Ärge jagage selle asukohta sotsiaalmeedias.

Mida teha drooniohu korral?

Isegi, kui ametlikku hoiatust pole, tuleb iga kahtlase lennuobjekti puhul olukorda hinnata ja käituda ettevaatlikult.

• Kui kuulete sireene või saate EE-ALARM-ilt teavituse korraldusega varjuda, siis varjuge kohe lähimasse siseruumi, soovitavalt tugevate seintega kohta, eemal ustest ja akendest.

Pilt on illustreeriv. FOTO: PxHere