Viimaste nädalate miinuskraadid on kasvatanud siseveekogude pinnale tugeva jääkatte ning 8. jaanuarist võib siseveekogude jääle minna. Jääolud on aga erinevad ning enne veekogule minemist tuleks kontrollida jääkaarti ning olla ettevaatlik.

Sel aastal on mõned veeõnnetused juba juhtunud, näiteks vajus 4. jaanuaril Kadrina vallas Viitna külas ATV läbi Pikkjärve jää. Päästjad aitasid inimesed jäält kaldale, keegi viga õnneks ei saanud. Õnnetuspaigas oli jää paksus kõigest 4 cm.

Enne jääle minekut tasub tutvuda jääoludega, seda saab teha Keskkonnaagentuuri jääkaardilt. Kaart on informatiivne ning igaüks vastutab oma turvalise käitumise eest ise. Jääkattele tasub minna alles siis, kui selle paksus on vähemalt 10 sentimeetrit. Päästjad kontrollivad jää paksust regulaarselt.

Jääle minnes tuleb pidada silmas ohutust ning olla ettevaatlik. Jääle minekust tasub lähedastele teada anda ning võimalusel ka seltsiline kaasa võtta, sest nii on abi olemas ka siis, kui õnnetus peaks juhtuma. Vältida tasub vooluveekogude jääle minekut. 

Jääaluse vee temperatuur on vaid paar kraadi üle nulli. Nii külmas vees suudab täiskasvanu pidada vastu kümmekond minutit, laps veelgi vähem. Jääle minekuga kaasnevatest ohtudest tuleb rääkida ka lastega. Täiskasvanutel tasub meeles pidada, et ohutuse huvides ei tohiks lapsi üksinda jääle lubada ka siis, kui jääolud on head.

Jääle minnes tuleb kaasa võtta jäänaasklid, veekindlas kotis laetud mobiiltelefon ning kuivad riided. Liiast ei ole ka päästevesti kasutamine muu riietuse peal. Mõistlik on abivahendina kaasa võtta ka vile, millega saab märku anda siis, kui peaksite hätta sattuma.

Kui märkad hädalist, kelle elu või tervis on ohus või vajad ise abi, helista esimesel võimalusel hädaabinumbril 112.

Jääl liikumise meelespea:

• Veendu alati, kas jää kannab ja liigu võimalusel juba eelnevalt käidud kohtades.
• Pragude, lahvanduste ning sildade juures on jää alati nõrk ja ei tarvitse inimest kanda.
• Nõrgem on jää veel kõrkjate, madalike ja allikakohtade juures ning jõe, oja- või kanalisatsiooni suubumiskohas.
• Praksumist kuuldes lahku kohe jäält, see tähendab, et jäässe on tekkinud praod ning see võib murduda.
• Vooluveekogul, nagu jõgi või oja, on jää alati nõrgem kui järvel või tiigil ja sulab ilmaolude muutudes kiiremini.
• Pimedas jääl liikumisel tuleb arvestada eksimisohuga.
• Lagedal veekogul puhub enamasti tuul, mistõttu peab arvestama külmumisohuga.
• Alkoholi tarbimine sooja saamiseks tekitab petliku soojatunde, kuid ei peata keha jahtumist, vaid hoopis kiirendab seda.

 

Päästeamet

FOTO: Kehra päästekomando