Vabadussõjas võidelnute mälestuspäeval asetati pärjad ja süüdati küünlad

Täna, 3. jaanuaril on vabadussõjas võidelnute mälestuspäeva puhul Eestis lipupäev. Sinimustvalge Eesti lipu heiskavad kõik riigi- ja omavalitsusasutused ning avalik-õiguslikud juriidilised isikud. Eesti lippu on oodatud heiskama ka kõik teised kodudes, ettevõtetes ja ühingutes.

28. novembril 1918. aastal kui Punaarmee üksused ületasid Narva jõe, algas võitlus Eesti Vabariigi ja siinse rahva iseolemise eest. Vabadussõjas võideldi Nõukogude Venemaa ja Saksa Landeswehri vastu. 3. jaanuaril 1920. aastal kell 10.30 algas vaherahu Eesti ja Nõukogude Venemaa vahel. Eesti väed kaotasid vabadussõjas kokku ca 6000 inimest, neist 3588 otseses lahingutegevuses.

Koos Kaitseliitlastega asetas pärja ja küünlad volikogu esimees Priit Toobal Kõpus asuva mälestussamba juurde ning volikogu aseesimees Mait Rand Pilistveres asuvate mälestussammaste juurde. Suure-Jaanis asuva Lembitu Vabadussõja mälestussamba juurde asetas pärja ja küünla vallavanem Jaak Raie koos Kaitseliitlaste, Naiskodukaitsjate ning Kodutütardega.

Suure-Jaani vabadussõja mälestussamba juurde asetati pärg ja küünlad
Foto: Kati-Kristella Kivisild

Kõpu vabadussõja mälestussamba juurde asetati pärg ja küünlad
Foto: Evelyn Härm

Pilistvere vabadussõja mälestussamba juurde asetati pärg ja küünlad

Pilistvere vabadussõja mälestussamba juurde asetati pärg ja küünlad
Fotod: Kaup Sing