Vanemahüvitiste ja lapsepuhkuste uus kord pakub peredele rohkem võimalusi koos olla

1. aprillil jõustuvad vanemahüvitiste ja lapsepuhkuste korra muudatused, mille eesmärk on muuta lapsi kasvatava pere elu lihtsamaks ja sujuvamaks.

Tänavu jõustuvad muudatused on juba 2018. aastal alanud vanemahüvitiste ja lapsepuhkuste süsteemi uuenduste viimane etapp. Tänu muudatustele saavad pered just nende vajaduste järgi leida sobiva lahenduse, kuidas laste sündi ja kasvatamist planeerida.

Sotsiaalkindlustusamet toob välja kümme olulisemat muudatust, mis peredele 1. aprillist rohkem paindlikkust pakuvad. Täpsemat informatsiooni saab nende koduleheküljelt. Muudatuste kohta saab küsimusi esitada nii iseteeninduse kaudu kui ka infotelefonil 612 1360.

  1. Kõik vanemahüvitised ja lapsepuhkused ühest kohast – vanemate jaoks koonduvad kõik hüvitised ja puhkused sotsiaalkindlustusametisse. Kui senini oli lapsevanemal vaja hüvitiste osas suhelda nii haigekassa kui ka sotsiaalkindlustusametiga, siis 1. aprillist koondub kogu lapse eest makstavate riiklike hüvitiste süsteem sotsiaalkindlustusametisse (v.a võimalikud kohaliku omavalitsuse makstavad toetused). Tegu on nii-öelda ühe ukse poliitikaga, tänu millele ei pea vanemad perehüvitiste osas eri asutuste poole pöörduma, ning kõik on mugavalt ühes kohas.
  2. Kui töötav ema jääb emapuhkusele hiljem kui 70 päeva enne lapse eeldatavat sünnitähtaega, kanduvad tema kasutamata puhkusepäevad üle perioodi, mil puhkust saab kasutada ka isa. Kasutamata puhkepäevad kanduvad jagatava vanemahüvitise perioodi. Kui palju päevi üle kandub, sõltub sellest, mitu päeva ema enne lapse eeldatavat sünnitähtaega koju jääb. Näiteks kui ema jääb vähemalt 31 päeva enne lapse eeldatavat sündi emapuhkusele, on tema emapuhkuse kestus vähemalt 61 päeva. Sellisel juhul jääb emal tema soovil kuni 39 kalendripäeva emapuhkust kasutamata. Kasutamata ema vanemahüvitise päevad kanduvad siis jagatava vanemahüvitise perioodi, mida on võimalik soovi korral mõlemal vanemal paindlikult kasutada. Oluline on ka tähele panna, et kui varasema süsteemi kohaselt maksab haigekassa sünnitushüvitist 140 päeva eest ühekordse maksena, siis sotsiaalkindlustusamet maksab emadele ema vanemahüvitist kuu kaupa maksimaalselt 100 kalendripäeva eest. Kuigi algul võib tunduda, et ema vanemahüvitist makstakse vähem aega kui senist sünnitushüvitist, ei ole see siiski nii – ülejäänud päevad liiguvad jagatava vanemahüvitise alla. Seega ükski päev kaduma ei lähe ning perel tekib juurde rohkem paindlikust vanemahüvitise väljavõtmisel.
  3. Vanematel tekib võimalus olla kuni 60 päeva samal ajal koos vanemapuhkusel. Alates 1. aprillist saavad vanemad võimaluse kuni 60 päeva ulatuses samal ajal vanemapuhkust kasutada, mille jooksul saavad mõlemad vanemad vanemahüvitist. Seni kehtinud korra järgi said vanemad otsustada lapse 71-päevaseks saamisel, kumb vanematest jääb vanemahüvitist saama, kuid 1. aprillist saab seda teha üldjuhul juba lapse 31 päeva vanuseks saamisel. Seega saab näiteks lapse isa juba palju varem lapsega koju jääda ja vanemad saavad kahekesi korraga väikelapse eest hoolitseda.
  4. Nii senistel kui ka uutel vanemahüvitise saajatel tekib 1. aprillist võimalus vanemahüvitist päevade kaupa kasutada. Vanem saab edaspidi hüvitist välja võtta ka kalendripäevade kaupa kuni lapse 3-aastaseks saamiseni, et vanemad saaksid paindlikult töötamist ja lapse eest hoolitsemist ühildada. Seega saab vanem lapse kõrvalt töötamist osaliselt jätkata, jagades vanemahüvitist pikema perioodi peale.
  5. Mõlemal vanemal on oma individuaalne lapsepuhkus 10 päeva lapse kohta lapse 14-aastaseks saamiseni. Kui enne 1. aprilli 2022 oli lapsepuhkuse päevade arvestus perepõhine (perel oli kokku kolm või kuus päeva aastas), siis nüüd on see lapsepõhine. Iga alla 14-aastase lapse eest saab kumbki vanem 10 puhkusepäeva, mida saab kasutada kuni lapse 14-aastaseks saamiseni. Vanematel on nüüd lapsepuhkuste kasutamisel rohkem paindlikkust, samuti ka individuaalsust – kummalgi vanemal on 1. aprillist oma puhkepäevad, mida teisest vanemast sõltumatult kasutada. See annab vanematele võimaluse lapsepuhkuse päevi nii koos samal ajal kui ka eraldi planeerida.
  6. Lapsepuhkuse päevad ei aegu enam igal aastal, vaid kehtivad lapse 14-aastaseks saamise kalendriaasta lõpuni. Vanematel on võimalik valida, millal võiks lapsepuhkuse päevi kõige rohkem vaja minna, ja neid 14 aasta peale ajatada. Näiteks saab päevi kasutada siis, kui laps läheb lasteaeda või kooli ning vajab rohkem tuge. Lapsepuhkust saab vanem samuti alates 1. aprillist meie iseteeninduses planeerida.
  7. Kärgperedel on nüüd võimalus paindlikumalt lapsepuhkusi planeerida. Nii lapsepuhkuse kui ka puudega lapse vanema lisapuhkepäevade korral saab bioloogiline vanem loobuda oma puhkusepäevadest teise vanema abikaasa või registreeritud elukaaslase kasuks. Loobumisest saab märku anda meie iseteeninduses või pöördudes meie poole mõnel muul moel.
  8. Sotsiaalkindlustusamet on vanema- ja lapsepuhkuste osas esimene infoallikas ka tööandjatele. Teavitame tööandjat töötajate puhkuste planeerimiste osas e-kirjaga. Tööandjale anname teada ka kõigist emapuhkuse, isapuhkuse, lapsepuhkuse ja puudega lapse vanema lisapuhkepäevade muudatustest, mida vanem iseteeninduses teeb. Vanemapuhkust taotleb töötaja endiselt tööandja kaudu. Kuna töötaja peab puhkust planeerides ise meile tööandja e-posti aadressi andma, paneme tööandjatele südamele, et lepiksite töötajatega kokku, millist aadressi organisatsioonis kasutada, et teavitus õigeaegselt kohale jõuaks. Töötajatel soovitame võimalusel endiselt ka ise otse tööandjale oma puhkusesoovidest teada anda ning töölepingu seadusest tulenevaid etteteatamistähtaegasid järgida. Põhilise teavituse tööandjale teeme küll meie, kuid töötajal on võimalik juba enne iseteeninduses puhkuse planeerimist tööandjat oma puhkuseplaanidest teavitada. See võimaldab tööandjal juba varem puhkuse ja asendaja leidmisega arvestada. Igal tööandjal võib olla oma organisatsioonis eraldi kokkulepped, kuidas puhkused vormistatakse ja kui varakult neist teavitatakse.
  9. Hooldusperede vanemad saavad õiguse lapsendamispuhkusele ja lapsendaja vanemahüvitisele. Lapsendamispuhkuse ja -hüvitise saamise õigust laiendatakse töötavatele hoolduspere vanematele ning alaealise uude perre lapsendajatele. Lisaks tekib uus vanemahüvitise liik – lapsendaja vanemahüvitis. Seni kehtiva süsteemi kohaselt on lapsendamispuhkusele ja -hüvitisele olnud õigus kuni 10-aastase lapse lapsendajal, kuid uue süsteemi kohaselt on 70-päevasele lapsendajapuhkusele ja -hüvitisele õigus lapsendajatel või hoolduspere vanematel kuni lapse 18-aastaseks saamiseni (v.a peresisese lapsendamise korral). Eelkõige on see mõeldud selleks, et toetada pere kohanemist muutustega.
  10. 2022. aasta on muudatuste üleminekuaasta. Kuni 31. märtsini 2022 saavad vanemad kasutada lapsepuhkust ja puudega lapse vanema lisapuhkepäevi tööandja kaudu, nagu seda on siiani tehtud. Vanemad saavad oma kolm või kuus lapsepuhkuse päeva ära kasutada, puhkusetasu maksab tööandja (meie hüvitame puhkusetasu tööandjale). Kui vanemad oma kolm või kuus lapsepuhkuse päeva 2022. aasta alguses ära kasutavad, ei vähenda ega muuda see nende 1. aprillist kehtima hakkava korra alusel antavate lapsepuhkuse päevade arvu. Tähele tuleb panna, et puudega lapse vanema kasutamata lisapuhkepäevad kanduvad 1. aprillist edasi ja neid on terve 2022. aasta jooksul õigus kasutada.
    Peredele, kus oodatakse last, hakkab uus ema vanemahüvitise ja vanemapuhkuse süsteem kehtima siis, kui lapse eeldatav sünnitähtaeg on 10. juunil 2022 või pärast seda. Kui ema ei tööta, hakkab uus süsteem kehtima, kui laps sünnib 1. aprillil 2022 või pärast seda.
    Kui lapse eeldatav sünnitähtaeg on vahemikus 1.04.-9.06.2022, määratakse vanematele vanemahüvitis täna kehtiva korra järgi, aga neile laienevad kõik jagatava vanemahüvitise õigused – päevade kaupa planeerimine, vanemahüvitise koos kasutamine jne. 

Loe muudatustest lähemalt Sotsiaalkindlustusameti kodulehelt. Kodulehelt leiad ka vastused korduma kippuvatele küsimustele.

Allikas: Sotsiaalkindlustusameti ajaveeb

2022. aasta muudatused sotsiaalministeeriumi haldusalas

Toetused ja hüvitised

Rasedus- ja sünnituspuhkus muutub emapuhkuseks

Rasedus- ja sünnituspuhkus nimetatakse 1. aprillist emapuhkuseks ning sünnitushüvitise asemel hakkab Sotsiaalkindlustusamet emadele maksma ema vanemahüvitist. Vanemapuhkusest ja -hüvitisest osa on mõeldud individuaalselt emale ja osa isale ning ülejäänud osa vanemate vahel jagamiseks. Lisainfo

Lapsevanematel tekib võimalus kuni kaks kuud olla samal ajal kahekesi vanemapuhkusel ja saada mõlemal samal ajal vanemahüvitist.

Sellisel juhul lüheneb vanemahüvitise maksmise koguperiood proportsionaalselt nende päevade võrra, mille eest vanemad said vanemahüvitist samal ajal. Enneaegselt sündinud laste vanematele ning kolmikute ja enamaarvuliste mitmike vanematele tehakse erisus ning vanemahüvitise maksmise koguperioodi ei vähendata rohkem kui 30 päeva. Sellega tagatakse neile peredele lapsega kodus olemise võimalus igal juhul kuni lapse vähemalt 18-kuuseks saamiseni. Lisainfo

Jõustuvad paindlikumad võimalused kombineerida osakoormusega töötamist ja puhkamist ning vanemate hoolduskoormuse jaotamist.

Lapsevanem saab edaspidi vanemahüvitist välja võtta ka kalendripäevade kaupa kuni lapse 3-aastaseks saamiseni.  Seega saab vanem näiteks lapse kõrvalt töötamist osaliselt jätkata, jagades vanemahüvitise pikema perioodi peale, või saavad mõlemad vanemad vaheldumisi lapsega kodus olla. Lisainfo

Lapsepuhkust antakse edaspidi mõlemale vanemale eraldi ja lapsepõhiselt, millega laheneb lapsepuhkuse päevade kasutamise probleem kärgperedes. 

Mõlemale vanemale tekib oma individuaalne puhkuse ja hüvitise õigus, ühe lapse kohta on kummalgi võimalik kasutada tasustatud vanemapuhkust 10 päeva kuni lapse 14 aastaseks saamise kalendriaasta lõpuni. Sellega koos tõuseb ka lapsepuhkuse tasu pooleni vanema keskmisest palgast. Üleminek uuele süsteemile toimub 1. aprillist. Puhkust on võimalik kasutada kas ühes osas või päevade kaupa. Lisainfo

Lapsendamispuhkuse ja -hüvitise saamise õiguse laieneb hoolduspere vanematele.

Suureneb hoolduspere vanematele makstav toetus. Lapsendajapuhkuse ja lapsendaja vanemahüvitise tingimusi muudetakse nii, et puhkusele ja hüvitisele on õigus kõikidel lapsendajatel ja ka hoolduspere vanematel. Lapsendaja vanemahüvitis on 100% vanema varasemast sissetulekust. 70 päeva pikkust puhkust on võimalik kasutada kas ühes osas või päevade kaupa ja seda mõlema vanema või hoolduspere vanema vahel jagada. Lisaks suureneb seoses alampalga tõusuga ka hoolduspere vanematele makstava toetuse alammäär, mis on edaspidi 327 eurot kuus lapse kohta. Lisainfo

Suuremat hambaravihüvitist hakkavad saama ka töötud ja toimetulekutoetuse saajad, tasuta hambaravi laieneb vähipatsientidele.

Ortodontilist ravi võimaldatakse edaspidi ka 19-aastastele ja vanematele patsientidele, kellel on huule-suulaelõhe või muud näo-lõualuusüsteemi kaasasündinud väärarengud ja harvikhaigused, mis vajavad ravi hilisemas vanuses. Alla 19-aastastele on Eestis hambaravi jätkuvalt tasuta. Lisainfo

Jätkub haiguspäevade varasem hüvitamine. 

Haiguspäevade varasem hüvitamine võimaldab inimestel juba esimeste sümptomite tekkimisel koju jääda, ilma et nad kaotaksid seetõttu oluliselt oma sissetulekutes. Kuni 2022. aasta lõpuni jätkub praegu kehtiv süsteem, mille kohaselt on esimene haiguspäev töötaja omavastutus, tööandja tasub teise kuni viienda päeva eest ja Eesti Haigekassa alates kuuendast haigestumise päevast. Samasugustel tingimustel saavad haiguslehel olles hüvitist ka nakatunute lähikontaktsed. Lisainfo

Töötasu alammäär tõuseb 654 euroni, tunnitasu 3,86 euroni. Tegemist on töötasuga, mille töötaja peab minimaalselt saama täistööajaga töötades. Töötasu alammäära tõus on 70 eurot, on viimase 10 aasta suurim. Lisainfo

Suureneb ajutise töötamise (tööampsude) töötasu lubatud maksimumsuurus, mis võib  2022. aastal olla kuni 261,6 eurot kuus, ilma et selle arvelt väheneks töötuskindlustushüvitis.  

Suureneb ka töövõimetoetus, aga selle täpne suurus selgub alles I kvartali lõpus, kui toimub sotsiaalmaksuga indekseerimine. 

Tõusevad vanadus- ja rahvapension, samuti üksi elava pensionäri toetus 

1. aprilli indekseerimisega tõuseb pension ca 38 euro võrra, mis teeb keskmise vanaduspensioni suuruseks 591 eurot.  Tõuseb ka üksi elava pensioniäri toetus seniselt 115 eurolt 200 euroni. Seda makstakse oktoobris neile pensionäridele, kes elavad rahvastikuregistri andmetel üksi ja kelle igakuine kättesaadav pension on väiksem kui 1,2 kordne Statistikaameti avaldatav Eesti keskmine vanaduspension, mis 2022. aastal on 669 eurot. Lisainfo

Alates 1. maist on kavas käivitada vaktsiinikindlustus

Sotsiaalministeeriumis valmis eelnõu, millega on kavas käivitada patsiendi- ja vaktsiinikindlustus.  Vaktsiinikindlustus on toeks inimesele, kellel on vaktsineerimise järel esinenud haruldane, kuid tõsine kõrvaltoime. Loodava süsteemi eesmärk on julgustada inimesi vaktsineerima, kaitstes seeläbi ennast ja teisi ohtlike nakkushaiguste eest. Esimeses etapid on kavas hüvitada tagasiulatuvalt COVID-19 vaktsiinide põhjustatud kahjujuhtumid. Kui Riigikogu jõuab seaduse õigeaegselt vastu võtta, käivitub tuleva aasta 1. mail vaktsiinikindlustus. Lisainfo

Uued ja paremad teenused

Töötajad saavad õiguse taotleda paindlikke töö- ja eraeluga seotud tingimusi. 

Alates 1. aprillist saavad kõik töötajad õiguse küsida tööandjalt töö- ja pereelu ühitamise võimalusi. Töötaja taotlusele peab tööandja mõistliku aja jooksul reageerima. See, et töötaja taotleb töö- ja pereelu ühitamise võimalusi ei tohi anda alust temaga töösuhte lõpetamiseks. Lisainfo

Riik hakkab tulevast aastast rahastama mitmeid uusi tervishoiuteenuseid, meditsiiniseadmeid ja ravimeid. Riskirühmadele hakatakse hüvitama ka COVID-19 suukaudseid ravimeid koduseks raviks

Diagnoosimis- ja ravivõimalused paranevad nii onkoloogias, hematoloogias, neuroloogias, kardioloogias, kirurgias, uroloogias, depressiooniravis kui ka haavaravis. Lisainfo

Haigekassa meditsiiniseadmete loetelu täieneb tulevast aastast 566 uue meditsiiniseadmega. Lisaks muutuvad vajalikud seadmed paljudele inimestele ka rahaliselt kättesaadavamaks, kuna mitmete tooterühmade hüvitamine tõuseb 90%ni piirhinnast. Märkimisväärselt paraneb diabeetikutele veresuhkru kontrolliks vajalike meditsiiniseadmete kättesaadavus. Lisainfo  

Seoses uute haigla- ja retseptiravimite lisamisega soodusravimite loetellu paraneb ravimite kättesaadavus ning arstide ja patsientide valikuvõimalus leida soodsam ja sobivaim raviviis. 100% hüvitatavate ravimite loetellu lisanduvad COVID-19 ravimid riskirühma patsientidele. Lisainfo

Haiglates tekib võimalus valmistada ja kasutada erandkorras uudseid ravimeid 

Jaanuaris jõustub nn ravimivalmistamise haiglaerand, millega haiglatel tekib võimalus valmistada ja kasutada erandkorras uudseid ravimeid. Haiglaerand on uudse ravimi erandkorras valmistamine ja kasutamine Eestis eriarsti individuaalse tellimuse alusel ja kutsealasel vastutusel konkreetse patsiendi raviks haiglas. Haiglaerandi korras võib ravimit valmistada, kui patsiendi senised ravivõimalused on ammendunud, ravimi kasutamine on meditsiiniliselt põhjendatud ning ravimi kohta on olemas piisavalt teadusandmeid, mis lubavad eeldada, et ravimist saadav kasu ületab ravimi kasutamisega kaasnevad riskid. Muudatus võimaldab pakkuda patsientidele ravivõimalusi, mis ei olnud seni kättesaadavad. Lisainfo

Tervise Arengu Instituut hakkab katsetama laste tervisliku eluviisi kujundamise teaduspõhist sekkumisprogrammi Seikluste Laegas  

Seikluste Laegas on laste tervisliku eluviisi kujundamise teaduspõhine sekkumisprogramm, kuhu kaasatakse lapsevanemaid. See on suunatud 4-6-aastaste laste tervislike toitumis-ja liikumisharjumuste kujundamisele. Seikluste Laegas aitab lasteaia tegevusse järjepidevalt ja mõtestatult põimida nelja käitumisharjumust: tervislikku toitumist, vee joomist, piisavat liikumist ja istumisaja vähendamist. 2022/2023 õppeaastal on kavas katsetada sekkumisprogrammi kuni kümnes lasteaias.   Lisainfo: Valdo Jahilo, Tervise Arengu Instituudi kommunikatsioonijuht, valdo.jahilo@tai.ee   

Omavalitsused saavad kohustuse elanike andmete uuendamiseks 14 päeva jooksul, mis võimaldab muuta täisautomaatseks üksielava pensionäri toetuse maksmise ning kaotaks iga-aastase kohustuse hooldekodu elanikel oma elukoha tõendi esitamiseks. 

Aasta jooksul jõustuvad sotsiaalhoolekande seaduse muudatused võimaldavad lõplikult automatiseerida üksi elava pensionäri toetuse väljamaksmise ning lõpetada hooldekodus elavatelt inimestelt iga-aastaselt tõendi küsimise hooldekodus elamise kohta. Selleks viiakse sisse sotsiaalkindlustuse infosüsteemi nõue, mille kohaselt peavad KOV-d esitama seal elavate inimeste andmeid 14 päeva jooksul seal elama asumisest või sealt lahkumisest. 

Alates 1. septembrist hakkab sotsiaalkindlustusamet pakkuma riiklikku perelepituse teenust, mis võimaldab lahku läinud või lahku minevatel vanematel jõuda oma lapse edasise elukorralduse osas kokkuleppele.

Perelepituses on võimalik kokku leppida, kuidas toimub lapse ja vanemate suhtlemine pärast lahkuminekut ning leppida kokku lapse ülalpidamises. Lisaks suunatakse edaspidi üldjuhul kõik lapsevanemad, kes esitavad kohtusse avalduse lapsega suhtlemise korra määramiseks, perelepitusse. Perelepitusse ei saa kohustuslikus korras suunata peresid, kus on esinenud lähisuhtevägivalda, küll aga on spetsiaalse väljaõppega perelepitajad valmis ka selliseid peresid vastu võtma, kui pere seda soovib. Riiklik perelepitusteenus on tasuta. Lisainfo

Väärkoheldud laste paremaks abistamiseks avatakse Lastemaja ka Lääne-Eestis  

Aasta teisel poolel avab sotsiaalkindlustusamet Lääne-Eestis lastemaja. Lastemaja on lapsesõbralik koht seksuaalselt väärkoheldud või selle kahtlusega laste abistamiseks, kus lapse heaolu nimel tegutsevad koos erinevad spetsialistid nagu lastekaitsetöötaja, politsei, prokurör, arst, psühholoog jt. Praegu asuvad lastemajad Tallinnas, Tartus ja Jõhvis, kuid abi saavad vajaduse korral kõik lapsed elukohast sõltumata. Lisainfo