Täna, 14. oktoobril, tähistatakse rahvusvahelist elektroonikajäätmete päeva, millega juhitakse tähelepanu elektroonikajäätmete mõjule keskkonnale ja kutsutakse inimesi üles oma vanu seadmeid vastutustundlikult käitlema.

Kliimaministeerium tuletab meelde, et Eestis kogutakse kokku vaid umbes 45% turule lastud elektroonikaseadmete massist, samas kui eesmärk on 65%. Suuremad seadmed, nagu külmkapid ja pesumasinad, jõuavad enamasti õigesse kogumispunkti, kuid väikeelektroonika – laadijate, e-sigarettide, kõrvaklappide ja teiste vidinate – puhul on pilt palju murelikum.

Igal aastal satub segaolmejäätmete hulka hinnanguliselt ligi 4000 tonni väikeelektroonikat. See on suur raiskamine, sest igas väikeses seadmes leidub väärtuslikke materjale nagu liitium, koobalt, vask ja kuld, mida võiks kasutada uute toodete valmistamisel. Kui need aga satuvad prügikasti, lähevad ressursid jäädavalt kaotsi ning suureneb surve uue tooraine kaevandamiseks – see omakorda jätab sügavama jälje keskkonnale.

Elektroonikajäätmeid saab tasuta ära anda:

• jäätmejaamades ja kohalike omavalitsuste kogumispunktides;
• elektroonikapoodides – väikeseadmeid saab tagastada ka ilma uue ostuta, kui müügipind on üle 400 m².

Paljud kauplused pakuvad vana seadme tagastamisel allahindlust uuele tootele või suunavad vana parandusse või taaskasutusse.

Maailmas tekib igal aastal juba üle 62 miljoni tonni elektroonikajäätmeid – see on 82% rohkem kui 2010. aastal. Vähem kui 40% nendest jõuab nõuetekohase ringlussevõtuni. Eestis näitavad uuringud, et elektroonikajäätmed moodustavad juba 1,3% segaolmejäätmetest, ehk ligi 3850 tonni aastas.

Seega – kui sul seisab kodus mõni katkine laadija, vana telefon või kõrvaklapid, ära jäta neid sahtlisse ega viska prügikasti. Too need kogumispunkti – iga väike samm loeb!

FOTO: Kliimaministeerium