Tervisemurede puhul on sageli kõige keerulisem otsustada, kas olukord vajab kiirelt sekkumist, perearsti vastuvõttu või saab alustada hoopis kodusest ravist ja apteegis pakutavast. Perearsti nõuandetelefoni 1220 ja Confido kaugteenuste üksuse juht dr Merit Rahnik andis ülevaate, millal ja milliste muredega saab liinile helistada.
 

Millist nõu saab perearsti nõuandeliinilt?

Nõuandeliin on mõeldud eelkõige kergemate ja levinumate tervisemurede puhul esmaseks nõustamiseks. „Kõnekeskuse nõustajad aitavad hinnata olukorra tõsidust ja suunavad edasi koduse raviga alustama või jätkama, pöörduma perearsti või -õe poole, minema erakorralise meditsiini osakonda või vajadusel kutsuma kiirabi," selgitas Rahnik.

Eelmine aasta vastati enam kui 261 000 kõnele ja ligi 2000 veebivestlusele, mis teeb kuus umbes 20 tuhat kõnet ja pisut rohkem kui 150 veebivestlust. Rahniku sõnul on peamised mured, millega inimesed nõuandeliini poole pöörduvad, väga erinevad. „Kõige sagedamini küsitakse nõu viirusinfektsioonide, vererõhu kõikumiste ja kergemate traumade kohta või kui on vaja abi, et pikendada hädavajalikke ravimiretsepte," ütles Rahnik. Ta lisas, et kevadel pöördutakse tavaliselt ülekaalukalt palaviku ja ülemiste hingamisteede viiruste tõttu.

Perearsti nõuandetelefoni teenused on laienenud ja nüüdsest saab abi küsida ka veebivestluse teel. Isikustatud veebinõustamist saavad kõik soovijad kasutada veebilehe 1220.ee kaudu iga päev kell 8–22. Pöördujal tuleb nõu küsimiseks end autentida Mobiil-ID või Smart-ID abil.

Nõuandetelefoni teenuste puhul on oluline meeles pidada, et telefoni ega veebi teel ei diagnoosita ega ravita raskeid või pikalt kestnud haigusi. „Kui mure on püsiv või keeruline, tuleb ikkagi pöörduda oma pere- või eriarsti poole, kes saab vajadusel teha uuringuid ja määrata ravi," ütles Rahnik.

Mida teha enne numbrile 1220 helistamist?

Kõige paremini saab nõustaja aidata siis, kui sul on enne helistamist olemas mõned tervisenäitajad ja info olenevalt murest. Kui vajalik, kraadi end või abivajajat vahetult enne kõnet. Eriti oluline on see väikelaste puhul. „Hea on võimalusel mõõta ka vererõhku ja pulsisagedust ning panna tulemused kirja. Kui tarvitad ravimeid, hoia need telefoni juures, et saaksid vajadusel öelda toimeaine ja annuse," soovitas arst.

Lisaks tuleb kasuks, kui käepärast on paber ja pliiats, et koduse ravi juhised ja soovitatud käsimüügiravimite nimetused üles kirjutada. Hoia võimalusel ka oma ID-kaart või pass ligi, juhuks kui küsitakse isikukoodi.

Kes ja millal kõnedele vastab?

1220 kõnekeskuses töötab üle 30 nõustaja, kes on igapäevaselt perearstid, pereõed, aga ka kiirabi või erakorralise meditsiini õed ning arstid. Kõik nõustajad on meditsiinilise hariduse ja suure kogemuste pagasiga.

„Nõuandeliin on kõige parem viis esmase tervisenõu saamiseks, kui terviseprobleem tekib väljaspool tööaega, puhkepäevadel või riiklikel pühadel," ütles Merit Rahnik. Telefoni teel saab nõu küsida ööpäevaringselt ja vajadusel ka välismaalt helistades nii eesti kui vene keeles. Ingliskeelse nõustamise aeg on ajavahemikus 9–17. Isikustatud konsultatsioon on kättesaadav argipäeviti kell 8–22 ning nädalavahetustel ööpäevaringselt.
 

Mida tasub teada perearsti nõuandetelefoni 1220 kohta?

• Nõuandetelefon on kättesaadav 24/7. Telefoni teel nõustatakse ööpäevaringselt eesti ja vene keeles. Ingliskeelset nõu saab igapäevaselt kell 9–17.
• Mugav ja kiire veebinõustamise võimalus. Isikustatud eestikeelset veebinõustamist (veebilehel 1220.ee) pakutakse iga päev kell 8–22. See on mugav alternatiiv neile, kes eelistavad kirjalikku suhtlust.
• Ravimiretseptide pikendamise võimalus. Nõuandeliini kaudu on võimalik pikendada hädavajalikke ravimiretsepte reedeti vahemikus kell 17–22, puhkepäevadel ja riigipühadel kell 8–22, kui retsepti pikendamine perearsti kaudu ei ole võimalik. Pane tähele: nõuandeliini arst või õde ei väljasta retsepte rahustitele, potentsiravimitele, uinutitele, psühhotroopsetele ravimitele, antibiootikumidele, narkootilistele ravimitele või tugevatoimelistele valuvaigistitele.
• Haiguslehest teavitamise võimalus. Kui tervisemure tekib nädalavahetusel ja vajate haiguslehte, tasub sellest teavitada nõuandeliini. Nõustaja fikseerib pöördumise, mis on perearstile hiljem aluseks haiguslehe avamisel tagasiulatuvalt.
• Kui kõhkled, kuhu tervisemure korral pöörduda. Kui sa ei tea, kas tervisemure vajab kiiret sekkumist, helista esmalt nõuandetelefonile 1220. Eluohtliku seisundi või raske trauma korral kutsu kiirabi hädaabinumbril 112.

Enamiku tervisemurede puhul aitab kodune ravi, apteeker või perearstikeskus. EMO ja kiirabi on eluohtlike olukordade jaoks. Rohkem infot, kuhu tervisemure korral pöörduda: Iga tervisemure jaoks on õige koht, kust vajalikku abi saada | Terviseportaal.

Lisl Harriet Mikko
Akkadian, Tervisekassa koostööpartner