Maleentusiast Jüri Hansen unistas juba varases nooruses õpetajaks saamisest

Jüri Hansen

Peale 10-aastast koolijuhtimist otsustas Lahmuse Kooli direktor Jüri Hansen pensionile jääda. Tema viimane tööpäev oli 6. jaanuaril, mil ta vallavanema Jaak Raie ja haridusjuhi Kaie Toobali poolt väljateenitud puhkusele saadeti. Konkurss direktori ametikoha täitmiseks on välja kuulutatud (leitav SIIT), kuid seni on Lahmuse Kooli direktori kohusetäitjaks määratud praegune kooli juhiabi Külli Tirmaste.

Enne lahkumist aga uurisime, mida jääb Jüri kõige enam Lahmuse Koolist igatsema ja millised on ta edasised plaanid?

Milline õpilane olite Te ise, kui veel koolipinki nühkima pidite?

Ma olin suhteliselt rahutu hing, aga õppimine ei valmistanud probleeme. Päris viieline ei ole kunagi olnud, aga hinded olid ikka neljad ja viied. Käisin reaalainete – matemaatika-, füüsika- ja keemiaolümpiaadidel. Lõin oma klassi ja kooli tegemistes aktiivselt kaasa. Eks mul olid ka omad probleemid ja vahel võisin olla õpetajatele selline tülikas tegelane. Aga üldiselt olin täiesti tavaline koolipoiss, keda isegi õpetaks, kui oleks see kuidagimoodi võimalik.

Millal tekkis Teil soov koolis töötada?

Ma olen tegelikult juba varases nooruses tahtnud õpetajaks saada. Koolis pikapäevarühmas pani kasvataja mind vahel teisi õpetama, abistama. Keskkooli ajal oli minu juhendada Suure-Jaani kooli malering. Mul oli ca 25 poissi-tüdrukut, kellega koos mängisime.

Millega tegelete vabal ajal?

Eks mu põhiline vaba aja veetmine möödubki malelaua taga. Mulle meeldib ise mängida, aga veel rohkem organiseerida malealast tegevust. Tänane aeg on selline, kus ei saa eriti koos käia, aga veel mõned aastad tagasi käis Suure-Jaanis vilgas maleelu. Alates oktoobri lõpust kuni kevadeni mängisime kahel õhtul nädalas. Lisaks veel nädalavahetustel võistlused, need küll põhiliselt koolilastele, aga mitte ainult. Nüüd on see kolinud ära internetiavarustesse, aga ega mängud mängimata jää.

Kui kaua olete olnud Lahmuse kooli direktor? Mida tegite enne seda?

Tulin Lahmusele 10 aastat tagasi, 2012. aasta märtsis. Oma päris töötamist alustasin 1980. aastal Kirivere koolis. Olin seal ühe aasta õpetaja ja kaks aastat õppealajuhataja. 1983. aastal sai minust Kildu kooli direktor, kus töötasin üle 14 aasta. Järgmised 14 aastat olin erinevates omavalitsustes haridus- ja kultuuriametnik. Paide Linnavalitsuse haridus- ja kultuuriosakonna juhataja olin 8,5 aastat. Paidest lahkudes oli soov tulla koju Suure-Jaani. Vallad olid just ühinenud ning arvasin endas olevat oskust ja tahet valla haridust ja kultuuri suunata. Kuna kohe ei olnud see võimalik, siis olin vahepeal ühe aasta Võhma abilinnapea. Aastast 2007 sai minust Suure-Jaani valla ametnik, algselt ainult haridus-, aga aasta lõpus haridus- ja kultuurinõunik.

Milline mälestus Lahmuse koolist on jäänud kõige eredamalt meelde?

Esimene ere mälestus on ajast, mil ma veel polnudki Lahmuse direktor. Nimelt käisin valla esindajana Lahmusel lõpuaktusel. Sealt tagasi tulles ütlesin, et nii siirast ja südamlikku lõpetamist polnud mina veel enne oma elus näinud. Kui varsti pärast seda kuulutati välja konkurss direktori kohale, oli otsus kiire tulema. Mul ei ole sellist ühte eredat mälestust. Lahmuse koolilapsed ongi üks suur ere mälestus – nad on erilised ja ausad. Kui ta ikka millestki rõõmu tunneb, siis ta ei häbene seda välja näidata. Kui ta on millegi või kellegi peale kuri, siis ka seda väljendatakse emotsionaalselt. Eredalt jäävad meelde Lahmuse kooli töötajad – nad on oma ala spetsialistid ja eriliselt andekad. Õpilaste käsitööd, erinevad koolipeod – need olid fantastilised. Eriolümpia spordivõitlused ja kahed maailmamängud, kus Eesti koondis oli komplekteeritud põhiliselt meie poistest – ka need on mäletamist väärt.

Kui oleks saanud lasta fantaasial lennata ja rahanumbreid poleks pidanud lugema, siis milline oleks tänane Lahmuse kool Teie silmis?

Loomulikult oleks ju ilus, kui mõisa peahoone saaks renoveeritud. Korrastamist vajavaid kohti on veel – siseõu, pargialune jms. Samas see on ainult vorm, sisu on ikka olulisem. Ja sisu moodustavad töötajad ning eelkõige lapsed. Lahmusel võiks natukene rohkem lapsi olla. Neid lapsi, kes siin peaks õppima, on tegelikult piisavalt. Iga laps väärib koolirõõmu ja seda siin olles saadakse. Igas lapses on oma andekus sees, see tuleb üles otsida, seda arendada. Laste võimed on erinevad ja väga palju üle võimete püüdmistel ei ole mõtet. Lahmuse kool minu silmis ongi kool erilistele lastele.

Siinkohal paneksin lastevanematele südamele, et kui lapsel on tavakoolis tõsised raskused õppetööga, siis ei ole mõtet teda piinata. Tuleb julgelt valida natukene kergem õppeprogramm ja rõhuda tema käeliste oskuste arendamisele.

Milliseid Lahmuse kooli praeguseid väärtusi tuleks edaspidi alles hoida ja/või edasi arendada?

Võib olla kordan end, aga suurim väärtus on inimesed. Kogu see kool on üks suur väärtus ja abimees siin õppivatele lastele. Meil on väga hästi arendatud erinevad töökojad, kus lapsed saavad endile eluks vajalikke, just praktilisi oskusi. Elus toimetuleku nimel me siin pingutame ja otsime igast lapsest seda tema Nokiat. Loodan siiralt, et tänastel vallajuhtidel jätkub mõistmist ja arusaama, et see kool on väga paljudele lastele ja peredele oluline. Mitte ainult neile, kes siin õpivad.

Mida kõige rohkem koolist igatsema jääte?

Tõenäoliselt on need Lahmuse malelapsed. Male ei ole üldse kerge mäng, aga olen saanud täiesti male moodi mängima ca kolmandiku koolist.

Kas koolidirektoriks peab sündima?

Vaata seda ma küll ei tea. Ma arvan, et pigem mitte. Eks igaks ametimeheks ikka kasvatakse. Süda peab ühel koolidirektoril kindlasti õige koha peal olema. Alati tuleb meeles pidada, et kooli kõige tähtsam isik on õpilane.

Mida soovitaksite praegustele noortele?

Tehke kõiki tegevusi hingega, otsige, mis teile kõige paremini sobib. Õppige, olge aktiivsed kaasalööjad erinevates tegevustes. Ärge virisege, ärge olge kurjad ega ebaviisakad. Olge ise ja laske teistel olla tema ise.

Millised on Teie edasised plaanid?

Kindlad plaanid mul puuduvad. Mu tervislik seisund lubab veel midagi teha. Ma ei pea jääma pelgalt pensionäriks. Eks aeg näitab. Ma olen kogu oma elu olnud suhteliselt pingsatel, aega ja energiat nõudvatel ametipostidel. Olen valmis tegema midagi rahulikumat, aga ma teen seda kindlasti sisemise põlemisega. Muud moodi ei saa.

Täname Jüri Hansenit pikaaegse töö eest Lahmuse Koolis ning soovime talle tegusat pensionipõlve!

Foto: Marko Reimann