Põllumajandus- ja Toiduamet (PTA) teeb tööd iga päev selle nimel, et toime tulla sigade Aafrika katku (SAK) nakatunud kodusigade katkupuhangutega. Üheks oluliseks tegevuseks katku tõrjumisel on hukatud loomade nõuetekohane kahjutustamine. Matmise, kui ühe võimaliku nõuetekohase hukatud sigade kõrvaldamise viisi osas ei ole otsust tehtud. See on viimane variant, mis võetakse kasutusele äärmisel vajadusel – näiteks juhul, kui loomsete jäätmete tavapärane käitlemine katkeb või taudipuhangu ulatus seda nõuab.

Korjuste matmise puhul mõistetav ja põhjendatud kohalike elanike mure oma elukeskkonna ning elukvaliteedi säilimise pärast. Seepärast kaalutakse otsuste tegemisel kõiki võimalikke riske väga hoolikalt.

Kuna võimaliku matmispaiga ettevalmistamine on aeganõudev töö ja oleme alustanud tööga varakult, et olla põhjalikult valmis juhuks, kui seda peaks vältimatult vaja olema. Võimaliku matmispaiga asukoha valikul lähtusime Keskkonnaameti tellitud uuringust, mis on tehtud Eesti Geoloogiakeskus OÜ poolt. Uuringutest on selgunud, et Metsküla on madala riskiga asukoht, kuhu on veekaitse sisukohalt võimalik sigu matta, kuna risk põhjavee saastumiseks on maandatud.

Metsküla maatükk on kirjas Põhja-Sakala vallavolikogu 24.03.2022 otsusega kehtestatud üldplaneeringus.

Eesti Keskkonnauuringute Keskus võttis Keskkonnaameti tellimusel aegsasti võimaliku matmiskoha lähiümbruses veeproove, kinnistute salvkaevudest ja pinnaseveest s.h. Raudna jõest. Juhul, kui matmispaik võetakse kasutusele, jälgitakse vee seisundit regulaarse seirega. Praeguseid proove võrreldakse hilisematega, et reageerida muutustele aegsasti. Regulaarne seire tähendab leotise (filtraadi), põhjavee (pinnasevee) ja pinnavee reostuskomponentide jälgimist. Leotise seire sagedus peaks esimesel aastal olema mitte harvem kui kolme kuu tagant. Põhjavee (pinnasevee) seire peaks toimuma kaks korda aastas, st kõrge ja madala veeseisu ajal, minimaalselt viie aasta kestel. Matmispaigast ülesvoolu tuleb rajada üks ja allavoolu kaks seirekaevu.

Kui matmispaik tuleb kasutusele võtta ja selgub, millised saavad olema täpselt matmispaiga mahud ja piirid, täpsustakse vastavalt sellele ka edaspidine seireprogramm ja määratakse järelseirepunktid. Iga matmispaiga seireprogramm peab arvestama matmispaiga suurust, ala geoloogilisi ja hüdrogeoloogilisi tingimusi ja kaugust reostustundlikest objektidest nagu salvkaevud ja pinnaveekogud: kraavid, ojad, jõed, tiigid jm.

Keskkonnaamet kinnitab, et juhul, kui peaks tekkima matmisest tingitud kaevuvee reostus, rajab matmispaiga eest vastutaja oma kuludega uue veevõtukoha. Joogivee kvaliteedi selgitavad välja hilisemad veeanalüüsid. Salvkaevu reostuse korral võib olla vajalik teist tüüpi kaevu rajamine, mis ulatub sügavamale veehorisonti.

PTA soovib võimalikult vähe segada kohalike inimeste igapäevaelu. Metsküla matmispaigas ja selle ümbrusesse on kehtestatud viibimiskeeld ja droonilennukeeld, et ettevalmistustööde ajal saaks tööd teha turvaliselt ja häireteta. Kohalikud elanikud võivad jätkuvalt kasutada viibimiskeelualaga külgnevat teed liikumiseks näiteks koju ja tööle.

Hetkel on välja selgitamisel võimalused kasutada lisaks AS Vireenile ka alternatiivseid kohti hukatud sigade käitlemiseks. Need lahendused on keskkonna seisukohalt parimad ning seetõttu loodame väga need kokkulepped alternatiivsete ettevõtetega saavutada. Täiendavad lahendused ei pruugi aga olla piisavad juhul, kui korraga peaks nakatuma veel mitu suurt sigalat.

Rõhutame, et matmisotsust ei ole tehtud ja see tehakse viimases hädas.

Eestis on varasemalt kasutatud kahte matmispaika, mille kohta on teostatud ka uuringud. Tehtud uuringutele tuginedes ei ole täheldatud keskkonnareostust ega ohtu ka lähedal asuvate inimeste kaevudele.

Korduma kippuvad küsimused on välja toodud PTA kodulehel: https://pta.agri.ee/sigade-aafrika-katk/sigade-aafrika-katk/voimalikud-matmispaigad

Põllumajndus- ja Toiduamet on valmis Metsküla võimaliku matmispaiga lähedal elavate inimestega kohtuma.