Kui pensionile jäämine läheneb, võib selguda, et osa töötamise andmeid on puudu. Eriti puudutab see aega enne 1999. aastat, kui tööstaaži ei kogutud riiklikes registrites isikupõhiselt ning seda tuleb tõendada dokumentidega.

Pensioniteenuse juht Alla Himma selgitab, mida sellises olukorras teha ja kust alustada.

Milliseid dokumente tasub kodust otsida?

Kõigepealt peaks üle vaatama kodus alles olevad dokumendid: tööraamat ja muud töötamist, õppimist, väeteenistust või laste kasvatamist kinnitavad dokumendid. Tööstaaži võivad tõendada erinevad dokumendid, näiteks töölepingud, käskkirjad või palgalehed. Vahest võib abiks olla ka kolhoosi liikmeraamat või ametiühingu pilet. Isegi kui üks dokument ei kata tervet perioodi, võib see anda piisava vihje, mis aitab hiljem arhiivil õigeid andmeid leida.

Mida teha siis, kui dokumente ei ole?

Kui dokumente ei ole või neist ei piisa, tuleb esitada arhiivipäring. Seda saad esitada kas Sotsiaalkindlustusametis kohapeal pensioniavaldust vormistades või iseteeninduses. Hetkel aitab Sotsiaalkindlustusamet (SKA) päringute tegemisel inimesi, kes on jõudnud paindliku vanaduspensioni ikka või on sellest vanemad. Näiteks kui inimesel on vanaduspensionieani jäänud kuni viis aastat, toetab SKA teda vajalike päringute tegemisel.

Tasub alustada sellest, et paned enda jaoks kirja kogu olemasoleva info. Mõtle läbi kõik oma töötamised ja õppimised ning märgi üles, mis oli asutuse nimi ja asukoht ning võimalusel ka täpne ajavahemik vähemalt kuu ja aasta täpsusega. Kui su nimi on elu jooksul muutunud, pane kirja ka varasemad nimed, näiteks neiupõlvenimi. Kasulik on ka meelde tuletada ametikoht/töö liik või eriala, osakond/filiaal, asutuse varasemad nimekujud või võimalik õigusjärglane ja töökoha täpsem aadress (kui mäletad). Kõik see info aitab hiljem arhiivis otsinguid täpsustada ja suurendab võimalust, et vajalikud andmed leitakse üles.

Arhiivid võivad arhiiviteatise väljastamise eest küsida riigilõivu või tasu (riigiarhiivides vastavalt riigilõivuseadusele; eraarhiividel hinnakirja alusel).

Mis saab siis, kui arhiivist dokumente ei leita?

Kui dokumente ei leita, on tegemist juba keerulisema olukorraga. See võib juhtuda näiteks siis, kui ettevõte on pankrotis, omanik on surnud ja dokumentide hoidjat ei ole määratud ning nende asukohta ei ole võimalik tuvastada. Sellisel juhul ei saa töö- ega õppeperioodi automaatselt arvesse võtta, kuna see ei ole dokumentaalselt tõendatud. Edasi tuleb esmalt saada arhiivilt kinnitus, et dokumendid ei ole säilinud või on hävitatud. Seejärel võib kaaluda tunnistajate ütluste kasutamist SKA menetluses. Oluline on teada, et tunnistajate ütlusest üksi ei piisa, vaid nende töötamine samas asutuses peab olema tõendatud dokumentidega.

Kuidas sotsiaalkindlustusamet aitab?

SKA aitab selgitada, millised dokumendid sobivad staaži tõendamiseks, suuname arhiivide või teiste võimalike andmeallikate juurde.

SKA eesmärk on, et inimese töötamist tõendav periood saaks dokumentaalselt tõendatud ja pensioni määramisel arvesse võetud.

Mida tasub meeles pidada?

Tasub meeles pidada, et enne 1999. aastat töötatud periood vajab tõendamist.

Mida varem dokumentide otsingutega alustada, seda parem. Täpne ja põhjalik info suurendab võimalust, et vajalikud andmed leitakse.

Kui oled juba varem SKA-le pensionistaaži dokumendid esitanud, võid nendega tutvuda SKA iseteeninduses.

Kui sul tekib kahtlus, kust alustada, tasub pöörduda sotsiaalkindlustusameti poole. Nende kaudu saad esimesed juhised ja abi järgmiste sammude planeerimiseks.

Alates 01.01.1999 tõendatakse tööstaaži sinu eest tasutud sotsiaalmaksuga.

Täpsemalt vaata riigiportaali pensionikindlustuse registri teatiselt.

Sotsiaalkindlustusamet

FOTO: Pexels