Vallavanema videomõtisklus | Mõned reedesed mõtted

Reedeti jagab vallavanem Jüri Hansen oma mõtteid valla elust-olust ja tulevikust. Seekordses mõtiskluses on juttu Suure-Jaanist - tänasest ja Jüri Hanseni noorpõlve aegsest.
 
 

"Suure-Jaani on minu lapsepõlve ja noorusaja linn. Mul meeldib siin, meeldib vahel jalutada, siis näeb rohkem. Mis on Suure-Jaanis muutunud, mis vajab muutmist?
On suurepärane, et meil on tervisekoda oma veekeskusega. Paik, kus see asub, on mulle nostalgiline. Seal oli kunagi kultuurimaja, kus noore inimesena sai väga palju pidudel käidud.
Tänases Kondase majas oli minu kooliskäimiste ajal internaat. Kõrval oli kooliaed, kus igasuviselt tuli aiatöö päevi teha. Oli võib olla vahel tüütu, aga see käis õppetöö juurde.
Olen kõndinud mõlemal Kondase sillal. Mõlemaga on üks ja sama probleem – ei saa hästi üle. Vana silla probleem oli selles, et oli väga lagunenud, aga tänasel on keskel raskesti ületatav kaar. Aga suurepärane, et sild on taastatud.
Lapsepõlve mälestustesse kuulub veel jäätiseputka. See asus  järve kaldal, enam vähem seal, kuhu tuleb Pärnu tänav. Seda rosinatega koorejäätist, mida pandi vahvlitopsi, sööks praegultki.
Olin ise alles koolipoiss, kui rajati staadioni. Sai isegi seal tööd tehtud. Tänast on päris hea vaadata, tingimused on ikka väga normaalsed.
EAÕK hoone on ometi hävinemisest päästetud. Seda on ilus vaadata, sel sügisel saab hoone veel ka valgustatud, et on pimeduses vaadatav.
Stendimajandus vajab uuendamist. Tänased stendid (kuulutuste panemise kohad) on lihtsalt inetud.
Tallinna tänava kõnnitee vajab tegemist. Kui kesklinnast koolini veel midagi on, siis edasi tee täiesti puudub.
1961. aastal valminud koolihoone on saanud uue spordisaali, uuendatud on aulat, aga muus osas tuleb väga tuttav ette. Õppisin siin aastatel 1964-1975. Suure-Jaani vajab uut, kaasaegsete õpitingimustega koolihoonet.
Iseenesest on Suure-Jaani üks ilus väikelinn."