Põhja-Sakala vallavalitsuse 1. juuli istungil tutvustas SA Viljandi Haigla juhatuse esimees Priit Tampere tervise- ja heaoluvõrgustiku TERVIK loomise algatust – tervikliku tervisejuhtimise teenus  ühendab tervishoiu ja sotsiaalvaldkonna pingutused ühise eesmärgi nimel.

TERVIK on Viljandi haigla algatatud ning Euroopa Liidu ja Tervisekassa rahastatud pilootprojekt, mille keskmes on esialgu krooniliste haigustega inimeste toetamine. Projektis teevad koostööd patsient, tema lähedased, perearstid, haigla, kohalike omavalitsuste sotsiaaltöötajad. Koostööd ja terviseteekonnal liikumist koordineerivad tervisejuhid.

„Kujutage ette olukorda, kus inimene saab haiglast koju, aga vajab sidumist, ravimeid ja nende manustamist või lihtsalt tuge koduse keskkonna kohandamisel –  need vajadused kaardistab ja teenusteni jõudmise eest seisab hea tervisejuht," selgitas Tampere. Tervisejuht on sotsiaal- või õendusõppe taustaga spetsialist, kelle ülesanne on luua patsiendikeskne terviseplaan ning hoolitseda selle elluviimise eest.

Projektiga soovitakse murda tavapäraseid piire tervishoiu- ja sotsiaalvaldkonna vahel ning liikuda aina sidusama koostöö ja ressursside otstarbekama kasutuse suunas. „Tegemist ei ole pelgalt haigla projektiga," rõhutas Tampere. „Me räägime keskkonna muutusest – koostööst, kus erinevad osapooled jagavad infot, vastutust ja ressursse."

Selleks, et TERVIK saaks kujunema hakata, on juba praegu maakonnas moodustatud integratsiooni initsiatiivgrupp, kuhu kuuluvad osapoolte esindajad, kes koos plaanivad tegevusi ja töötavad välja ühise strateegia. Praeguseks on ette valmistatud koostöökokkuleppe kavand, milles seatud eesmärkide saavutamiseks tulevad koostööle Viljandimaa perearstid (vähemalt 5), omavalitsused ja haigla. Luuakse juriidiline isik TERVIK. Kokkuleppes rõhutatakse avatust infovahetusele, tarkvaraliste tööriistade kasutamist ning koostöös märkamise süsteemi loomist.

Arutelus esitati praktilisi näiteid ja küsimusi: kuidas tagada vajalik IT-lahendus, milline saab olema rahastamine pärast projektiperioodi ning kelle juures tervisejuhid ametlikult tööle hakkavad.

Vallavalitsuse liikmed rõhutasid vajadust selguse ja süsteemsuse järele, eriti olukorras, kus perearstidest on puudu ja sotsiaalsüsteemi ressursid on piiratud. Ka tõstatati küsimus, kuidas ja kelle igapäevatööd uus teenus tegelikult lihtsustaks ning millised kohustused kellelegi jäävad.

Arutelu käigus selgus, et  Põhja-Sakala vallas elanikke teenindavad perearstid on üles näidanud valmisolekut pilootprojektiga liitumiseks.

Tampere tõi näiteks mitmete välisriikide – Saksamaa, Taani ja Uus-Meremaa – kogemused, kus sarnane terviklik lähenemine on andnud häid tulemusi. „Kui tahame inimest päriselt aidata, siis ei saa teda süsteemide vahel pidevalt edasi-tagasi liigutada," sõnas ta. „Me peame istuma koos laua taha – haigla, perearst, sotsiaaltöötaja ja pere."

Ettekandele järgnes elav arutelu, kus osalejad esitasid küsimusi, jagasid muresid ja arutlesid, kuidas uue teenuse rakendamine võiks toimuda Viljandi maakonna tingimustes. Lepiti kokku, et esimene samm on juba lähikuudel ühise koostööleppe sõlmimine pilootprojektis osalemiseks kahel järgmisel aastal.

 

FOTO: Angela Härm