Viljandi vaimse tervise kohvikust leiab mõistmist ja tuge
Viljandi linnaraamatukogus tegutseb iga kuu viimasel laupäeval vaimse tervise kohvik. See on koht, kus inimesed saavad vabatahtlikega rahulikult vestelda ja tunda, et nende mure on päriselt kuulatud. Nimi „kohvik" ei ole juhuslik – mitmes Eesti linnas toimuvad sarnased vestlused just kohvikulikes tingimustes, et luua kodune ja turvaline keskkond avatud vestluseks.
„Mulle väga meeldib kogu vaimse tervise kohviku kontseptsioon: ühelt poolt näidata, et meie ümber on alati inimesi, kes on valmis kuulama ja toetama, ning teisalt rõhutada, et vaimse tervise muredest rääkimine võib olla täiesti tavaline asi, mida teha kohvikus või Viljandi näitel ka raamatukogus," ütleb Viljandi vaimse tervise kohviku koordinaator Liis Randmäe.
Randmäe soovitab iga päev aega võtta, et oma lähedasi kuulata ja ka enda mõtteid-tundeid jagada. „Ma usun, et just siis, kui tundub, et maailm muutub ebaturvalisemaks või ajad on raskemad, peaksime üksteisele veel teadlikumalt olemas olema, et seeläbi turvatunnet suurendada," lisab ta.
Vaimse tervise kohviku kõik vabatahtlikud on läbinud põhjaliku Peaasi.ee korraldatud vaimse tervise esmaabi koolituse ja on valmis kuulama igaüht, kes selleks soovi avaldab. Vajadusel oskavad vabatahtlikud soovitada erinevaid võimalusi professionaalse abi saamiseks.
„Aktiivseid vabatahtlikke on meil hetkel kolm ja kõik üsna värskelt tulnud. Oleme erinevatelt elualadelt, aga meid seob suur huvi vaimse tervise vastu. Kõige suurem väärtus vabatahtliku töö juures on minu arvates võimalus panustada endale olulistesse teemadesse ja eriti tore on seda teha koos teiste inimestega, kellel on sarnased eesmärgid," räägib Randmäe.
Vaimse tervise kohviku olulisus seisneb selles, et see pakub hinnanguvaba keskkonda, kus saab rääkida vaimsest tervisest ilma hirmuta. Selline avatud suhtlus aitab vähendada stigmat, mis vaimse tervise teemade ümber veel tihti valitseb.
„Vaimse tervise kohviku huvilistel soovitan kuu viimasel laupäeval raamatukogust läbi astuda ja ise üle vaadata, et mida teeme. Võib-olla saavad enda mõtted veidi selgemaks, võib-olla tekib uusi ideid või äkki hakkab hoopis nii palju meeldima, et tahaks isegi vabatahtlikuna vaimse tervise kohviku tegemistesse panustada," ütleb Randmäe.
Vaimse tervise kohviku külastuseks ei ole vaja aega ette broneerida, tasub lihtsalt kohale tulla ja vaadata, kas mõni vabatahtlik on parasjagu vaba ning siis julgelt ligi astuda. Vaimse tervise kohviku külastamine on tasuta. Vaimse tervise kohviku vabatahtlikud tunneb alati ära valge T-särgi järgi, millel on kiri „Olen olemas".
Vaimse tervise kohvikud on avatud iga kuu viimasel laupäeval kaheksas Eesti linnas: Paides, Rakveres, Tallinnas, Pärnus, Põlvas, Kuressaares ja Viljandis. Kõigi vaimse tervise kohvikute tööd korraldab Peaasi.ee, mis pakub inimestele läbimõeldud ja teaduspõhist tuge vaimse tervisega tegelemisel.
Peaasi.ee vaimse tervise esmaabi koolituse läbinud vabatahtlikud ootavad külastajaid iga kuu viimasel laupäeval Viljandi linnaraamatukogus (Tallinna 11/1). Järgmine vaimse tervise kohvik toimub laupäeval, 25. oktoobril.
Vaimse tervise kohvikusse on oodatud kõik inimesed, kes tunnevad, et nad soovivad jagada oma vaimse tervise muresid. Oodatud on ka inimesed, kes on mures oma lähedase vaimse tervise pärast ning soovivad seda jagada või niisama rääkida.
Vabatahtliku tunned kohvikus ära valge T-särgi järgi, millel on kiri „Olen olemas". Vabatahtlik on vaimse tervise esmaabi läbinud toetav kuulaja, mitte professionaalne vaimse tervise spetsialist.
Vestlusele eelnevalt registreeruda ei ole vaja. Kui keegi on enne sind vabatahtlikuga rääkimas, siis jää ootama või küsi vabatahtlikult, mis kellaajal võiksid tagasi tulla.
Vaimse Tervise kohvikust saad kaasa võtta ka ärevuse, depressiooni ja vaimse tervise esmaabi töövihikuid.
Peaasi.ee universaalsed soovitused rääkimise ja kuulamise kohta:
• Vali rääkimiseks sobilik hetk – kui olete mõlemad rahulikud ja teil on aega.
• Hea on rääkida midagi koos tehes, kalal, jalutuskäigul, mängides vms kus ei pea kogu aeg üksteisele otsa vaatama.
• Alusta sellest, mida oled ise märganud ja mis sulle muret teeb.
• Ole nii siiras, aus ja otsekohene kui võimalik.
• Vahel on hea alustuseks küsida konkreetsete tervisenäitajate kohta, nagu uni, keskendumine, söömine ja mitte otseselt selle kohta, mis teine parasjagu tunneb.
• Vestluse avamiseks võib olla hea jagada midagi enese kohta või tuua näiteid selle kohta, kuidas keegi tuttav-sõber on end tundnud ja kuidas olukorda lahendanud.
• Ära kipu kohe nõu andma ja valmis lahendusi pakkuma.
• Ära hakka murest kuuldes teist enda murega „üle trumpama".
• Katsu hoiduda lööklausetest: „võta end kokku", „teistel on veel hullem", „mõtle positiivselt".
• Kui märkad, et kellelgi on vaimse tervise probleem, siis varu kannatust ja kutsu teda kaasa teie tavalistesse tegevustesse isegi siis, kui ta mitu korda ära ütleb või pole neist väga vaimustunud.
• Arvesta, et inimene ei pruugi soovida sulle kõigest või üldse millestki sel hetkel rääkida. Küsimine ja tähelepanu pööramine on kõige olulisemad!
• Julgusta tervislikult elama ja abi otsima.
• Kui kahtlustad, et sõber ennast vigastab või kaalub enesetappu, tee sellest juttu.
• Ära ütle, et tead, mida ta tunneb, kui Sa tegelikult ei tea. Jää ausaks ja pigem ütlegi, et ma ei oska ette kujutada, mis tunne see on.
• Ei tasu eeldada, et inimene oskab kohe öelda, miks tal vaimse tervise probleem tekkis või "mis tal viga on".
• Arvesta, et teemat võib käsitleda mitmel korral ja aja jooksul, kõike ei pea inimesest välja pinnima.
• Arvesta vestlust avades oma vaimse seisundiga – vahel võib rasketest asjadest ka endal mõõt täis olla – sel juhul ei tasu vestlust alustada.
• Mõtle läbi, millist tuge ja abi oled valmis pakkuma, väljaütlemised nagu – "olen alati sinu jaoks saadaval" "helista igal ajal" – ei pruugi tegelikult sinu jaoks võimalikud olla ja võivad tuua kaasa pettumust.
• Arvesta, et vestlus võib olla pingeline mõlema osapoole jaoks – planeeri pärastiseks midagi lõõgastavat või sportlikku.
• Tunnusta murest rääkimist ja enda avamist – „Aitäh, et Sa mulle sellest rääkisid" on lihtne viis anda märku, et väärtustad kaaslase usaldust Sinu vastu.
Allikas: Kuidas kuulata – Peaasi.ee
Pilt on illustreeriv. FOTO: Freepik