Põhja-Sakala valla elanikud saavad uuel jäätmeveo perioodil üle anda 8 jäätmeliiki, millest 4 on tasuta, 4 on tasu eest.

Jäätmete vedamist teostab AS Eesti Keskkonnateenused.

Jäätmevedajale saab üle anda kaheksat jäätmeliiki, millest osade üleandmine jäätmevedajale on kohustuslik ja osad vabatahtliku lisateenusena tellitavad. Nimetatud kaheksa jäätmeliiki on:

1. biolagunevad köögi- ja sööklajäätmed;
2. biolagunevad aia- ja haljastujäätmed;
3. paberi- ja kartongijäätmed;
4. segapakendid;
5. klaaspakendid;
6. suurjäätmed;
7. elektri- ja elektroonikaseadmed;
8. segaolmejäätmed.

Jäätmekäitluse infopäeva järelevaatamise video:

• Jäätmete kogumisest ja üleandmisest

• Kogumismahutite rentimisest ja ostmisest

Jäätmevedajalt mahuti rentimine või ostmine ei ole kohustuslik. Jäätmete kogumiseks võib edasi kasutada enda olemasolevaid nõuetele vastavaid mahuteid. Samuti võib ise osta nõuetele vastava mahuti poest. Mahuti ostmisel on oluline veenduda selle sobivuses jäätmeveo teostamiseks.

• Jäätmeid tekib vähe – kasutage ühismahutit!

Kui Teil on soov jäätmeid liigiti koguda, kuid pole sobivat ruumi, kuhu need mahutid kõik paigutada, või on soov vähendada mahutite ostu- või rendikulu, on võimalik teha koostööd oma naabritega ja võtta kasutusele ühismahuti. Ühismahuti kasutajate arv ei ole piiratud ja seda võib kasutada kõikide jäätmeliikide osas, mida saab mahutiga üle anda. Ka lähestikku asetsevad korteriühistud saavad ühismahutit kasutada. Ühismahuti kasutamiseks tuleb esitada vastav taotlus vallavalitsusele. Taotlusvorm on leitav valla kodulehelt.

• Vabastuse taotlemine jäätmeveost

Jäätmevaldajal on õigus esitada vallavalitsusele kirjalik taotlus korraldatud jäätmeveoga tähtajaliselt mitteliitunuks lugemiseks, kui kinnistul ei elata või kinnistut ei kasutata. Näiteks juhul, kui jäätmevaldaja viibib oma kinnistul vaid suveperioodil, on võimalik vabastust taotleda vastavaks perioodiks. Taotlusvorm on leitav valla kodulehelt.

• Muude jäätmete üleandmisest

Muid jäätmeliike, mida korraldatud jäätmeveo raames jäätmevedajale üle anda ei saa, tuleb viia valla jäätmejaama või muusse kogumiskohta, kus vastavaid jäätmeid vastu võetakse.

• Jäätmete liigiti kogumisest

Jäätmete liigiti kogumine tähendab tegevust, kus ühte liiki jäätmeid kogutakse teistest eraldi. Liigiti kogutavaid jäätmeid ei tohi omavahel segada. Infot ja soovitusi liigiti kogumise osas leiate valla kodulehelt. Üldised nõuded liigiti kogumisel on leitavad ⬇️ järgmiselt infolehelt.

• Miks ei ole mõistlik kartulikoorte põletamine või prügilasse matmine?

(tagasi üles)

Jäätmete kogumisest ja üleandmisest

Köögi- ja sööklajäätmete ehk toidujäätmete kogumine on kohustuslik kõikidele jäätmevaldajatele (elanikud, ettevõtted, asutused), kuid jäätmeid saavad jäätmevedajale üle anda tiheasustus- ja küla keskuse maa-alal asuvad jäätmevaldajad ning hajaasustusalal asuvad korterelamud. Kui ettevõttel või asutusel ei teki toidujäätmeid, siis puudub nende kogumise ja üleandmise kohustus.
Kui jäätmevaldaja soovib toidujäätmed enda kinnistul kompostida, siis on see võimalus olemas. Jäätmete kompostija ei pea toidujäätmeid jäätmevedajale üle andma.
Toidujäätmed tuleb jäätmevedajale üle anda kogumismahutiga, üleandmine on tasuta.

Toidujäätmete kompostimiseks peab kasutama kompostrit, hajaasustuses on lubatud kasutada lisaks ka aunkompostimist. Kompostriks sobib nii poest ostetav spetsiaalne komposter kui ise valmistatud kompostimiskast. Kompostimiskast peab olema kinnine.

Toidujäätmete mahuteid tuleb tühjendada vähemalt üks kord 2 nädala jooksul, perioodil 01.10–30.04 on lubatud kasutada tühjendussagedust üks kord 4 nädala jooksul.

Oluline on teadvustada, et kõik need jäätmevaldajad, kes ei anna jäätmevedajale toidujäätmeid üle ja kellel on võimalus oma kinnistul jäätmeid kompostida, loetakse vallavalitsuse poolt automaatselt kohtkompostijaks, mingit avaldust selleks esitada ei ole vaja. Vald viib läbi ka kontrolli kohtkompostimise nõuete täitmise osas.

Kompostimist võib teostada tiheasustusalal asuva üksik- ja ridaelamu kinnistul, küla keskuse maa-alal ja hajaasustusalal aga kõikide elamutüüpidega kinnistutel. Seega kortermajad, mis asuvad tiheasustusalal, peavad oma toidujäätmed jäätmevedajale üle andma.

Biolagunevaid aia- ja haljastujäätmeid saavad jäätmevedajale üle anda tiheasustusalal ja küla keskuse maa-alal asuvad jäätmevaldajad. Tegemist on vabatahtlikult tellitava teenusega. Kui jäätmeid jäätmevedajale üle ei anta, tuleb need ise viia nõuetekohasesse kogumiskohta või kompostida.
Jäätmete vedu teostatakse kogumisringidena perioodil 1. aprill kuni 30. november korra kuus. Jäätmete veo tellimisel peab jäätmevaldaja andma jäätmevedajale teada äraantavate jäätmete ligikaudse koguse. Jäätmed tuleb üle anda läbipaistva kotiga. Jäätmete üleandmine on tasuline, makstes 1,80 eurot/m³.

Paber- ja kartongijäätmete üleandmine jäätmevedajale on kohustuslik korterelamutes ning ettevõtetel ja asutustel, kus tekib neid jäätmeid. Paberi- ja kartongjäätmete mahutite tühjendamise sagedus määratakse jäätmevaldaja ja jäätmevedaja kokkuleppele.
Ülejäänud jäätmevaldajad annavad paberi ja kartongi üle avalikesse kogumismahutitesse, mis on korraldatud jäätmeveoga hõlmatud või valla jäätmejaama. Avalike mahutite paiknemise info avaldatakse valla kodulehel.
Paberi ja kartongijäätmed tuleb üle anda kogumismahutiga, üleandmine on tasuta.

Segapakendeid peavad jäätmevedajale üle andma kõik jäätmevaldajad, välja arvatud ettevõtted ja asutused, kus ei teki pakendijäätmeid. Segapakendeid saab jäätmevedajale üle anda nii kogumismahutiga kui eramajade osas ka kogumiskotiga. Jäätmevedaja annab igale jäätmevaldajale selleks tasuta kogumiskotid. Uus kogumiskott jäetakse jäätmevaldajale kokkulepitud kohta kogumiskoti graafikujärgsel äraveopäeval. Segapakendite mahuti tühjendamise ja kogumiskoti äraveo suurim sagedus on tiheasustusalal üks kord 2 nädala jooksul ja hajaasustusalal üks kord 4 nädala jooksul. Jäätmevaldaja saab soovi korral rakendada harvemat veosagedust, teavitades sellest jäätmevedajat.
Segapakendite üleandmine on tasuta.

Klaaspakendid tuleb kõikidel jäätmevaldajatel üle anda avalikesse kogumismahutitesse, mis on korraldatud jäätmeveoga hõlmatud või viia jäätmejaama. Avalike mahutite paiknemise info avaldatakse valla kodulehel.
Klaaspakendite üleandmine on tasuta.

Suurjäätmed saab jäätmevedajale üle anda kogumisringide raames ja tegemist on vabatahtliku teenusega. Kes tahab, see tellib. Jäätmete üleandmise soov tuleb jäätmevedaja juures registreerida ja kogumispäeval viib jäätmevedaja jäätmed ära. Kogumisringe tehakse üks kord 2 kuu tagant. Kes jäätmevedajale jäätmeid üle anda ei soovi, peab jäätmed viima kas valla jäätmejaama või muusse kogumiskohta.
Suurjäätmete üleandmine on tasuline, makstes 3,60 eurot/m³.

Elektri- ja elektroonikaseadmeid saab jäätmevedajale üle anda kogumisringide raames ja tegemist on vabatahtliku teenusega. Kes tahab, see tellib. Jäätmete üleandmise soov tuleb jäätmevedaja juures registreerida ja kogumispäeval viib jäätmevedaja jäätmed ära. Kogumisringe tehakse üks kord kvartalis. Kes jäätmevedajale jäätmeid üle anda ei soovi, peab jäätmed viima kas jäätmejaama või muusse kogumiskohta.
Elektri- ja elektroonikaseadmete üleandmine on tasuta.
Oluline on teadvustada, et üleantavad seadmed peavad olema komplektsed.

Segaolmejäätmed on liigiti kogumisest ülejäävad jäätmed, mida peavad jäätmevedajale üle andma kõik jäätmevaldajad. Jäätmete üleandmine toimub kogumismahutiga, erandjuhtudel on eramajade osas võimalik kasutada ka kogumiskotti, kuid seda vallavalitsuse nõusolekul.
Kogumismahuti tühjendamine toimub tiheasustusega alal vähemalt üks kord 4 nädala jooksul, hajaasustusega alal vähemalt üks kord 12 nädala jooksul. Vallavalitsusel on õigus lubada tiheasustusalal asuvatele jäätmevaldajatele segaolmejäätmete tühjendamise sageduseks üks kord 12 nädala jooksul, kuid seda eeldusel, et toidujäätmete liigiti kogumine on nõuetekohaselt korraldatud.
Segaolmejäätmete üleandmine on tasuline, kogumismahutite põhine hinnakiri edastatakse Teile jäätmevedaja poolt koos infokirja ja jäätmeveolepinguga.

(tagasi üles)

Miks ei ole mõistlik kartulikoorte põletamine või prügilasse matmine?

Paljudes omavalitsustes on toimumas sel aastal suur muudatus: inimesed peavad hakkama liigiti koguma ka kodus tekkivaid biojäätmeid.

Miks selline kohustus?

Ühelt poolt kohustab kõiki biojäätmeid eraldi koguma jäätmeseadus:
kohalikud omavalitsused peavad korraldama biojäätmete tekkekohal liigiti kogumise või tekkekohal ringlussevõtu alates uuest korraldatud jäätmeveo hankest, kuid mitte hiljem kui 2023. aasta 31. detsembriks.

Põhja-Sakala vallas on biojäätmete kogumine kohustuslik kõikidele jäätmevaldajatele (elanikud, ettevõtted, asutused).
Tiheasustuse ja hajaasustuse eramajades võimalik kompostimine, kortermajadel on kohustuslik biojäätmete üleandmine.

Teisalt on seadus loodud ikka sellepärast, et biojäätmete eraldi kogumine on ka ääretult mõistlik. Sest:

• Biojäätmed on väga hästi ringlusse võetav materjal.
• Kui koguda biojäätmeid liigiti, jõuab sellest ringlusesse 100%.
• Kui panna biojäätmed segaolmejäätmete konteinerisse, satuvad need põletusse või prügilasse, kus lagunemisel eraldub metaan, mis on üks kasvuhooneefekti põhjustavatest gaasidest.
• Biojäätmetest saab toota biogaasi, mida saab kasutada elektri tootmiseks, majapidamistes kütmiseks või autode kütusena, ning kääritusjääki ehk digestaati, mida kasutatakse põllumajandusväetisena.
• Kompostimisel läheb raisku jäätmetes olev energeetiline ressurss – gaas, lisaks tekib kompostimise käigus tuntav haisuhäiring ning kompostil puudub arvestatav turunõudlus ja kasutusotstarve. Lisaks – kompostimise protsess peatub külmal aastaajal.
• Segaolmeprügist biojäätmete eraldi väljasorteerimine ja neile taaskasutusturu loomine vähendab prügimäel prügilagaaside teket. Lisaks on võimalik biojäätmeid välja sortides muuta segaolmejäätmed suuremas mahus materjalidena ringlussevõetavateks. Täna, kus meie segaolmejäätmetes on 30% biojäätmeid, on segaolmejäätmete ringlussevõtt välistatud.

Kuidas biojäätmeid koguda?

• Kasuta kodus biojäätmeid kogudes eraldi ämbrit või muud spetsiaalset anumat. Osa ämbreid on nt õhufiltriga. Võid panna ämbrisse paberkoti, põhja natuke majapidamispaberit või hoopis munakarbi – see püüab kinni väiksema vedelikukoguse ning laguneb pärast koos jäätmetega.
• Kogu võimalusel oma ämbrikesse jäätmeid lahtiselt, sobilik on ka paberkotti või paberisse mähituna jäätmete ära andmine. Ära kasuta kilekotte.
• Ära muretse haisu pärast – näiteks taimsed biojäätmed võivad rahulikult olla toas 3–4 päeva, ilma et haisu tekiks. Kui Su jäätmete sekka satub liha, siis võib küll hais kiiremini tekkida, aga vii siis ämber ka kiiremini biolagunevate jäätmete konteinerisse! Haisuprobleem tekib aga ka siis, kui loomsed jäätmed visata segaolmejäätmete konteinerisse.
• Jäätmevedajale biolagunevate jäätmete üleandmiseks kasutatavas konteineris puhtuse hoidmiseks on soovitatav varustada konteiner pärast igat tühjendust vooderduskotiga. Vooderduskoti paigalduse saab tellida vedajalt.

Kompostimisest

Kompostimine on lihtne, samas on hea ka selle kohta kindlasti täpsemalt lugeda, kuidas kompostrit ise teha, kuidas kompostiks muutumisele ise kaasa aidata jmt – nii saad kvaliteetsema mullarikastaja. Kui aga jäätmeid tekib rohkem ning tegelikult nende kompostimiseks ruumi ei ole, tuleks ikkagi tellida ka eraldi biojäätmete konteiner, et väärtuslik kraam segaolmejäätmete sekka satuks ega raisku läheks!

Kompostimisel on ka miinuseid – näiteks läheb nii raisku energeetiline ressurss ehk gaas. Kompostimisel võib tekkida ka hais – vali kompostrile kindlasti õige koht! Samuti võib väikese majapidamise puhul olla lõpuks probleeme kompostile kasutusotstarbe leidmisega.

Milliseid jäätmeid sobib koguda biolagunevate jäätmete konteinerisse:

• pagaritooted, kohvi- ja teepaks, toidujäätmed, näiteks liha- ja kalajäätmed, köögi- ja puuviljad (sh koorismisjäägid), leib, sai, poolfabrikaadid, juust, või ja margariin ning muud tahked toidujäätmed, näiteks majapidamispaber, pabersalvrätid, paberfiltrid, toataimed ja lõikelilled.

Konteinerisse EI SOBI:

• tavalised kilekotid, toidupakendid, metallpakendid, puitpakendid, klaas ja klaaspakendid;
• suurtes kogustes vedelad jäätmed (mis võivad transportimisel hakata lekkima või ka konteineri ära lõhkuda);
• suured kondid ja munakoored;
• tekstiil ja nahk;
• kassiliiv, tuhk, sigaretikonid;
• muld ja kivid;
• kiletatud või vahatatud pinnaga või kileaknaga paberkotid;
• küpsetuspaber;
• vanad ravimid jm ohtlikud jäätmed;
• mähkmed, hügieenisidemed;
• tolmuimejakotid;
• kunstlilled, küünlad;
• lille- ja salatipotid;
• kõdunenud pruunid puulehed ja puuoksad, haljastusjäätmed.

(tagasi üles)