Kohaliku omavalitsuse poolt korraldatavad sotsiaalteenused
Sotsiaalhoolekandelise abi osutamise korra § 25:
Koduteenuse eesmärk on täisealise isiku iseseisva ja turvalise toimetuleku tagamine kodustes tingimustes, säilitades ja parandades tema elukvaliteeti.
Koduteenuse osutamisel abistatakse isikut toimingutes, mida isik terviseseisundist, tegevusvõimest või elukeskkonnast tulenevatel põhjustel ei suuda sooritada kõrvalabita, kuid mis on vajalikud kodustes tingimustes elamiseks.
Koduteenus jaguneb koduabiks ja isikuabiks:
- koduabi sisaldab teenuse saaja abistamist igapäevaeluks vajalikes tegevustes, abi tegevuste korraldamisel tema kodus ning asjaajamisel väljaspool kodu;
- isikuabi sisaldab teenuse saaja abistamist tema enesehooldusega seotud toimingute sooritamisel ja nõuab abivajajaga füüsilist kontakti.
Koduabi hõlmab koduteenuse saaja abistamist ja juhendamist:
- sisseostude tegemisel ja koju toomisel;
- teenuste kasutamisel ja asjaajamisel;
- küttematerjali tellimisel, ladustamisel ja kütmisel;
- eluruumi turvalisuse jälgimisel ja ohutu elukeskkonna tagamisel;
- eluruumi korrastamisel, teenuse saaja hooviala hooldamisel ja heakorraeeskirjade täitmisel;
- muudes koduabi toimingutes, mis toetavad iseseisvat ja turvalist toimetulekut kodus.
Isikuabi hõlmab abistamist ja juhendamist:
- isiklikul hügieenil, tualeti ja inkontinentsivahendite kasutamisel;
- toitumisel;
- riietumisel ja enese korrastamisel;
- voodipesu vahetamisel ja pesupesemisel;
- ravimite manustamisel ja terviseseisundi jälgimisel vastavalt tervishoiutöötaja juhistele;
- tegevusvõime jälgimisel teenuse osutamise ajal;
- lähivõrgustikuga kontakti hoidmisel ja kogukonnaelus osalemise soodustamisel;
- vaimse tervise ja hingelise toe saamisel;
- abitehnoloogiate kasutamisel;
- muudes isikuabi toimingutes, mis toetavad iseseisvat toimetulekut ja parandavad teenuse saaja tegevusvõimet kodus.
Koduteenuse määramisel lähtutakse iga inimese individuaalsetest vajadustest, mis selguvad hindamise käigus ning lahendatakse juhtumipõhiselt.
Koduteenust osutatakse igale teenuse vajajale koostatud personaalse hoolduskava alusel, mille koostab teenuse osutaja koostöös teenuse saajaga.
Koduteenuse vajaduse muutumisel vaadatakse teenuse osutaja poolt koos teenuse saajaga hoolduskava üle ja viiakse vajadusel sisse muudatused.
Koduteenuse osutamine on üldjuhul korraldatud läbi valla sotsiaalhoolekandeteenuseid osutava hallatava asutuse, Põhja-Sakala Sotsiaalteenuste Keskuse. Teenuse osutaja sõlmib lähtuvalt teenusele suunamise haldusaktist ja hoolduskavast teenuse saajaga teenuse osutamise lepingu.
Koduteenuse taotlemiseks tuleb pöörduda piirkonna sotsiaaltööspetsialisti või sotsiaaltöötaja poole.
TAOTLUS koduteenuse osutamiseks
Koduteenuse hinnad on:
- koduteenuse tasu 16 eurot kord, nädalavahetusel 20 eurot kord, riigipühadel 25 eurot kord;
- toiduainete, majapidamistarvete ja ravimitega varustamine eraldiseisva teenusena – 6 eurot kord, nädalavahetusel 10 eurot kord ja riigipühade ajal 12 eurot kord; väljaspool keskuseid lisandub hinnale sotsiaaltranspordi maksumus.
Kokkuleppel Põhja-Sakala Sotsiaalteenuste Keskuse juhatajaga osutab keskus koduteenust, mida abi vajav isik või tema lähedane saab ajutiselt (kui isik tuleb haiglast või ootamatu terviserikke vms korral) tellida abivajajale ilma abivajaduse hindamise ja suunamiseta. Abiteenusega osutatakse koduteenuse isikuabi ja koduabi tegevusi. Teenust osutatakse tunnipõhiselt (esimesel tunnil alla 1 tunni arvestust ei ole).
Tasu suurus on:
- tööpäevadel – 14 eurot/tund;
- nädalavahetusel – 20 eurot tund;
- pühade aja – 25 eurot /tund.
Alus: Põhja-Sakala Vallavalitsuse 04.02.2025 korraldus nr 77 "Koduteenuse tasu kehtestamine"
Mida teha kui lähedane vajab hooldust?
Väljaspool isiku kodu osutatav üldhooldusteenus on Põhja-Sakala Vallavalitsuse korraldatav sotsiaalteenus, mille eesmärk on turvalise keskkonna ja toimetuleku tagamine täisealisele isikule, kes terviseseisundist, tegevusvõimest või elukeskkonnast tulenevatel põhjustel ei suuda kodustes tingimustes ajutiselt või püsivalt iseseisvalt toime tulla ja kelle toimetulekut ei ole võimalik tagada teiste sotsiaalteenuste või muu abi osutamisega.
Põhja-Sakala valla hoolekandeasutused on SA Lõhavere Ravi- ja Hooldekeskus ning Pilistvere Hooldekodu.
Taotlemine
Hoolekandeteenuse ja/või kaasrahastamise taotlemiseks esitatakse vallavalitsusele vormikohane taotlus.
Taotlusele lisatakse:
- isikut tõendava dokumendi koopia;
- sõlmitud hoolekandeteenuse leping või lepingu projekt;
- taotleja ja ülalpidamiskohustuslase (olemasolul) sissetulekut ja varalist seisu kirjeldavad dokumendid, sh pangakonto väljavõte jmt;
- ülalpidamiskohustuse välistamise tõestamiseks kohtumäärus, millest nähtub, et ülalpidamiskohustuslane on vabastatud ülalpidamise andmisest või on ülalpidamiskohustust vähendatud;
- tervislikku seisundit ja hooldusvajadust tõendavad dokumendid (perearsti tõend, rehabilitatsiooniplaan, puude raskusastme määramise otsus).
Tugiisikuteenus on inimesele, kes vajab sotsiaalsete, majanduslike, psühholoogiliste või tervislike probleemide tõttu oma kohustuste täitmisel ja õiguste teostamisel olulisel määral kõrvalabi. Osutatav abi seisneb inimese jõustamises, suurema iseseisvuse ja omavastutuse võime arendamises juhendamise, julgustamise ja motiveerimise kaudu.
Tugiisik ei ole hooldaja ja hooldustoimingud puhtalt hooldamise eesmärgil ei kuulu tugiisiku töö hulka. Tugiisik töötab inimese igapäevases elukeskkonnas (milleks võib olla ka hoolekandeasutus), kuid võib inimesega kohtuda ka mujal, ning olla talle saatjaks ametiasutustes. Tugiisik võib inimest aidata enda sarnaseid elukogemusi jagades või olla kontaktisik abi vajava inimese ja teiste abi osutajate vahel.
Tugiisikuteenus täiskasvanule
Teenuse eesmärk on iseseisva toimetuleku toetamine olukordades, kus isik vajab sotsiaalsete, majanduslike, psühholoogiliste või tervislike probleemide tõttu oma kohustuste täitmisel ja õiguste teostamisel olulisel määral kõrvalabi. Kõrvalabi seisneb juhendamises, motiveerimises ning isiku suurema iseseisvuse ja omavastutuse võime arendamises.
Last kasvatavale isikule tugiisikuteenuse osutamisel on täiendav eesmärk lapse hooldamise ning turvalise ja toetava kasvukeskkonna tagamine.
Teenuse peamised sihtgrupid on:
- lapsevanemad (ka eestkostja, perekonnas hooldaja ja lapsendaja), kes vajavad abi lapse eest hoolitsemisel ning lapsele turvalise ja toetava kasvukeskkonna loomisel;
- inimesed, kes vajavad abi puude, haiguse või raske olukorra tõttu (õnnetused, lein), mis oluliselt raskendab toimetulekut;
- inimesed, kes vajavad abi kinnipidamiskohast vabanemise järel;
- asenduskoduteenuselt, turvakoduteenuselt, perekonnast hooldamiselt lahkuvad isikud iseseisvalt elama asudes;
- isikud seoses eestkostel olemisega või eestkoste lõppedes, kui eestkostel olnud inimene asub iseseisvalt elama;
- varjupaigataotlejad ja rahvusvahelise kaitse saajad
Tugiisikuteenus lapsele
Teenuse eesmärk on lapsele turvalise ja toetava kasvukeskkonna tagamine.
Teenuse peamised sihtgrupid on:
- lapsed, kes vajavad abi puude, haiguse või raske olukorra tõttu (õnnetused, lein);
- lapsed, kes on kinnipidamiskohas või kinnipidamiskohast vabanenud;
- lapsed, kes vajavad abi asenduskodus, perekonnas hooldamisel või turvakodus viibides või sealt lahkudes iseseisvalt elama asumisel;
- lapsed, kes vajavad abi seoses eestkostel olemisega ning eestkoste lõppedes iseseisvalt elama asumisel;
- lapsed, kes vajavad abi psüühika- või käitumishäire tõttu;
- lapsed, kelle vanemad on raskustes nende eest hoolitsemisega ning neile turvalise ja toetava kasvukeskkonna loomisega.
Taotlus tugiisikuteenuse taotlemiseks
Täisealise isiku hooldus on inimesele, kes vaimse või kehalise puude tõttu vajab abi oma õiguste teostamiseks ja kohustuste täitmiseks. Hooldaja täpsed ülesanded lepitakse kokku kolmepoolselt – hooldatav, hooldaja ja kohalik omavalitsus. Üldjuhul abistab hooldaja inimest nendes toimingutes, milles inimene kõrvalabi vajab. Näiteks söögi valmistamisel, pesemisel, saadab inimest arsti juurde, abistab majapidamistoimingutes jms. Inimesel on võimalik valida hooldajaks inimene, keda ta usaldab, näiteks tuttav või hea naaber, kes on sobiv hooldaja ülesandeid täitma. Kui inimene ise sobivat hooldajat ei leia, peab selle tagama kohalik omavalitsus. Hoolduse ja hooldaja saab määrata ainult hooldust vajava inimese nõusolekul.
KOV maksab täisealise inimese hooldajale toetust, mille suurus sõltub omavalitsuse poolt kehtestatud tingimustest. Muuhulgas tasub kohalik omavalitsus sotsiaalmaksu nende hooldajatoetust saavate hooldajate eest, kes ei tööta ega ole riikliku pensioni saajad ega osalise või puuduva töövõimega inimesed. Sotsiaalmaksu tasumine tagab hooldajale ravikindlustuse.
Samuti täidetakse hooldajana aktiivsusnõue – osalise töövõimega inimesel, kes ei tööta, on töövõimetoetuse saamiseks kohustus olla aktiivne. See tähendab, et inimesel on õigus töötukassast saada rahalist toetust ja tööle saamiseks vajalikku igakülgset abi. Kuid inimene peab ka ise tegema pingutusi töö leidmiseks ning kasutama talle pakutavaid teenuseid, et soodustada võimetekohase töö leidmist ja seal püsimist.
Hoolduse seadmise ja hooldaja määramise aluseks on vallavalitsusele esitatud kirjalik vormikohane taotlus.
Taotleja esitab koos taotlusega:
- võimalusel sotsiaalkindlustusameti otsuse koopia hooldatava puude raskusastme tuvastamise kohta;
- koopia hooldaja ning hooldatava isikut tõendavast dokumendist.
Isikliku abistaja teenus on täisealisele inimesele, kes oma puude tõttu vajavad iseseisvaks toimetulekuks ja osalemiseks ühiskonnas füüsilist kõrvalabi. Valdavalt on sihtgrupiks sügava liikumis- ja/või nägemispuudega inimesed. Teenus sobib inimesele, kes on võimeline vastu võtma oma elukorraldust puudutavaid otsuseid ning selgelt ja arusaadavalt juhendama isiklikku abistajat asjaajamise korraldamisel. Seetõttu ei ole isikliku abistaja teenus kohane puudega lapsele.
Isiklik abistaja laseb puudega inimesel endal tegutseda, see tähendab, et isiklik abistaja ei aja üksinda inimese asju, vaid inimene ja isiklik abistaja tegutsevad koos. Näiteks võimaldab isiklik abistaja inimesel kasutada matemaatika ülesannete lahendamiseks vajalikke õppevahendeid: avab õpiku õigelt lehelt, abistab lahenduse kirjapanekul, kuid ei lahenda ülesannet tema eest ära. Isikliku abistaja tööülesannete hulka ei kuulu meditsiini- või tervishoiuteenuste, tõlketeenuste, juriidiliste teenuste jmt osutamine, samuti remondi- ja ehitustööde tegemine.
Taotlus isikliku abistaja teenuse taotlemiseks.
Eluruumi tagamise teenus on inimesele või perekonnale, kes ei ole võimelised oma sotsiaalmajanduslikust olukorrast tingituna enda vajadustele vastavat eluaset ostma või vabaturult üürima. Muudes aspektides on aga võimelised iseseisvalt toime tulema, näiteks tasuma eluruumi kasutamisega seotud kulude eest, taotledes vajaduse korral toimetulekutoetust. Võimaluse korral tagab kohalik omavalitsus teenuse raames KOV omanduses oleva eluruumi või kasutab vabaüürituru pakutavaid võimalusi, näiteks üürides vabaturult korteri ja vahendades seda eluruumi vajajale. Kui inimene või perekond on ise võimeline jooksvalt eluruumi üüri eest tasuma, kuid tal puuduvad vahendid esimese sissemakse tegemiseks, võib kohalik omavalitsus toetada esmase üüri sissemaksega.
Eluruumi tagamise teenus jaguneb eluruumi tagamiseks ilma kõrvalabita ja eluruumi tagamiseks koos kõrvalabiga (sotsiaalmajutus).
Eluruumi vajaduse korral tuleks ühendust võtta Põhja-Sakala valla sotsiaaltöötajaga, kes saab anda juba täpsemad juhised, mida eluruumi saamiseks teha ning temaga koos saab kokkulepitud ajal minna eluruumi ka vaatama. Avalduse eluruumi saamiseks saab samuti esitada sotsiaaltöötajale.
Taotlemine
TAOTLUS:
Kui tekkis huvi ja soovid rohkem infot saada, kontaktid:
Suure-Jaani piirkonna sotsiaaltööspetsialistid Maie Käba ja Ülle Udras, telefon 435 5438; Maie Käba telefon 5911 0295, e-post: [email protected]; Ülle Udras telefon 5332 5100, e-post: [email protected]
Võhma piirkonna sotsiaaltööspetsialist Olga Laanepuu, telefon 437 7062; 5669 5308, e-post: [email protected]
Eluruumi tagamise teenus koos kõrvalabiga – sotsiaalmajutusteenus
Alates 1. aprillist 2025 jaguneb Põhja-Sakala vallas eluruumi tagamise teenus kaheks:
- eluruumi tagamine ilma kõrvalabita ning
- eluruumi tagamine koos kõrvalabiga (sotsiaalmajutus).
Teenuse eesmärk on pakkuda kindlustatud eluasemevõimalus isikule, kes ei suuda oma sotsiaalmajandusliku või tervisliku seisundi tõttu ise endale ja oma perele sobivat eluruumi tagada. Samas ka pikendada inimeste võimalust elada iseseisvalt ning lükata edasi vajadus hooldekodusse suundumiseks.
Sotsiaalmajutuse taotluse saavad esitada eakad ja erivajadusega isikud, kes ei suuda senises eluruumis ilma kõrvalabita toime tulla, ja isikud, kellel on tervislikel või muudel sotsiaalsetel põhjustel raskusi eluruumis liikumise või endaga toimetulekuga.
Majutusteenus on sobiv, kui:
- koduteenus enam ei kata isiku vajadusi;
- kodus elamine on muutunud keeruliseks (nt raskused kütmisel, eluruum pole kohandatud või isik tunneb üksildust);
- isik vajab igapäevaelus kõrvalabi, kuid suudab veel osaliselt iseseisvalt toime tulla.
Kõrvalabi (päevateenuse) käigus toetatakse teenusekasutajate igapäevast iseseisvust ja aktiivsust. Töötajate poolt osutatavad abistavad tegevused hõlmavad näiteks:
- toidu valmistamist ja poes käimist;
- pesu pesemist ja eluruumi korrastamist;
- muud igapäevaeluga seotud toimetused vastavalt vajadusele.
Lisaks praktilisele abile on teenusel oluline kogukondlik ja sotsiaalne aspekt – elanikud toetavad üksteist igapäevastes tegemistes, mis aitab vähendada üksildustunnet ja suurendada kuuluvustunnet kogukonnas. Majutusteenus loob turvalise ja toetava keskkonna, kus inimesed saavad jätkata oma iseseisvat elu võimalikult kaua, säilitades väärikuse ja eneseteostuse võimalused.
Alates märtsist 2025 on mõlemas majas – nii Võhma kogukonnamajas kui ka Kõpu sotsiaalteenuste keskuses – töötajad kohal iga päev, seitse päeva nädalas, päevasel ajal. Öövalvet teenusel ei pakuta.
Eluruumiteenus ja sotsiaalmajutusteenus on tasulised teenuse saajale
Eluruumi kasutamise eest on kehtestatud kalendrikuu põhine tasu, millele lisanduvad tegeliku tarbimise alusel kommunaalkulud (sh küttepuude maksumus) vastavalt turuhinnale või hankemenetluse kaudu saadud ostuhinnale.
Eluruumi tagamise teenuse hind koos kõrvalabiga, mida osutab Põhja-Sakala Sotsiaalteenuste Keskus Võhma kogukonnamajas ja Kõpu sotsiaalteenuste keskuses, koosneb kolmest osast:
- eluruumiteenuse tasu,
- tegeliku tarbimise põhised kommunaalkulud ning
- kõrvalabi ehk päevateenuse tasu, mis on 100 eurot kuus.
Lisatud korralduses on täpsemalt välja toodud iga eluruumi asukoha kaupa kehtestatud tasumäärad. Varasemad eluruumi kasutamise tasu reguleerivad korraldused on kehtetuks tunnistatud.
Põhja-Sakala Vallavalitsuse 11.11.2025 korraldus nr 743 "Eluruumi tagamise teenuse ja päevateenuse tasu kehtestamine"
Varjupaigateenuse eesmärk on tagada täisealisele isikule ajutine turvaline koht ööbimiseks ning hügieeni eest hoolitsemiseks, et vältida isiku peavarjuta jäämist, mis võib olla ohuks tema elule ja tervisele.
Teenust osutatakse alalise elukoha kasutamise võimaluseta isikutele kui ka vältimatu abi raames ööbimiskohta vajavatele isikutele.
Varjupaigateenuse eesmärk on tagada täisealisele isikule ajutine turvaline koht ööbimiseks ning hügieeni eest hoolitsemiseks, et vältida isiku peavarjuta jäämist, mis võib olla ohuks tema elule ja tervisele.
Teenust osutatakse alalise elukoha kasutamise võimaluseta isikutele kui ka vältimatu abi raames ööbimiskohta vajavatele isikutele.
Sotsiaaltransporditeenus on inimesele, kes vajab töötamiseks, õppimiseks või avalike teenuste kasutamiseks transporti, kuid kelle erivajadus takistab isikliku või ühissõiduki kasutamist.
Sotsiaalhoolekandelise abi osutamise korra § 31 reguleerib sotsiaaltransporditeenuse korraldamist vallas.
Teenust korraldatakse juhuveona abivajaja suulise või kirjaliku taotluse alusel. Teenuse taotluses tuleb esitada sotsiaaltransporditeenuse vajaduse aeg ja sihtkoht või marsruut.
Sotsiaaltransporditeenus on tasuline. Teenuse kasutaja omaosalus on 0,45 eurot kilomeetri kohta, kui teenusele ei ole kehtestatud kindlaks määratud hinda.
Alus: Põhja-Sakala Vallavalitsuse 04.02.2025 korraldus nr 78
Teenuse hinna arvestus algab tellija elukohast ja lõpeb tellimuse täitmise järel, kui sõiduk jõuab tellija elukohta tagasi.
Teenuse osutamisel mitmele isikule samaaegselt jagatakse teenuse hind pooleks ning igaüks maksab poole kehtestatud või arvestuslikust hinnast, v.a kindlaks määratud asukohasisene sõit.
Sotsiaaltranspordi hinnad lähtuvalt sõidu lähte- ja sihtkohast:
Lähtekoht | Sihtkoht | Hind eurodes |
| Suure-Jaani | Viljandi | 20 |
| Kõidama | Viljandi | 20 |
| Kõpu | Viljandi | 16 |
| Võhma | Viljandi | 25 |
| Kõo | Viljandi | 30 |
| Vastemõisa | Viljandi | 15 |
| Olustvere | Viljandi | 20 |
| Sürgavere | Viljandi | 15 |
| Suure-Jaani | Tartu | 65 |
| Kõpu | Tartu | 65 |
| Võhma | Tartu | 60 |
| Kõo, Pilistvere | Tartu | 55 |
| Koksvere | Tartu | 55 |
| Olustvere | Tartu | 65 |
| Vastemõisa | Tartu | 65 |
| Sürgavere | Tartu | 65 |
| Sürgavere | Suure-Jaani | 12 |
| Reegoldi | Suure-Jaani | 10 |
| Kõpu | Suure-Jaani | 25 |
| Võhma | Suure-Jaani | 15 |
| Kõo, Koksvere, Pilistvere | Põltsamaa | – |
| Kõo | Põltsamaa | 15 |
| Pilistvere | Põltsamaa | 15 |
| Koksvere | Põltsamaa | 18 |
| Võhma | Põltsamaa | 20 |
| Kõo | Võhma | 15 |
| Võhma linn, Suure-Jaani linn, Kõpu alevik, Olustvere alevik, Vastemõisa küla | sisene sõit (asulasisene) | 10 |
Tabelis toodud hind sisaldab sotsiaaltransporti sihtkohta ja tagasi. Hind ei muutu, kui vajatakse sotsiaaltransporti ainult sihtkohta.
Võlanõustamine
Võlanõustamisteenuse eesmärk on abistada isikut tema varalise olukorra kindlakstegemisel, võlausaldajaga läbirääkimiste pidamisel ja nõuete rahuldamisel, vältida uute võlgnevuste tekkimist toimetulekuvõime parandamise kaudu ning lahendada muid võlgnevusega seotud probleeme. Võlanõustamisteenus hõlmab isiku nõustamist, juhendamist ja edasiste võlgade tekkimise ennetamist.
Võlanõustaja aitab teil olemasolevad kohustused üle vaadata ja annab juhiseid, kuidas edasi minna ning mida teha. Ta on abiks maksegraafikute koostamisel ning tutvustab teile teie õigusi ja kohustusi, et tulevikus ei tekiks uusi võlgnevusi. Vajaduse korral aitab ta teil kohtu või kohtutäituri jaoks dokumente ette valmistada ning suunab edasi teiste spetsialistide juurde.
Võlanõustajate kohta leiad info SIIT.
Kui vajad võlanõustamisteenust, võid pöörduda ise otse võlanõustaja poole või oma sotsiaaltöötaja poole, kes juhendab sind nõustamisteenuse saamiseks.
Viimati uuendatud 08.06.2026
